Vaheaeg on möödunud kuigi palju vaiksemalt kui ootasin. Mitte et ma midagi erilist oodanud oleks, aga enamasti vedelesin teleka ees ja vaatasin laenutatud filme. Ning minu esiaglne plaan käia nii palju kui võimalik trennis, ja lugeda läbi ma ei tea kui palju raamatuid eriti ei õnnestunud.

1) Lund oli nii palju, et jalgsi jõuda trenni oli seotud kas lumme ära uppumisega voi mööda libedat maanteed kõndimisega. Ma eelistaks ikkagi oma eluga mitte riskida trenni pärast, isegi kui see on väga hea. Ning oodata tund aega bussi ei olnud ka just meeldiv.

2) Peale Dakiga kohtumist avastasin õudusega, et ma ei mäleta mis juhtus Harry Potteri 6. ja 7. osas, vaatamata sellele, et 6. on mu lemmik raamat. Nii lugesin kolme...tehniliselt kahe, sest kulus alla 48 tunni, need kaks raamatut ära, ohverdades paar Grey Anatoomia osa, Farmville'i maasikate saagi ja une.

(Ah jaa, Dakiiiiii, ma unustasin sulle selle ajakirja anda...või sa ei tahtnudki seda...)

Tuli meelde, miks Snape sai üheks minu lemmikuks tegelaseks...ja kes seal täpselt ära suri. Kuigi 7nda lugesin nii kiiresti läbi, et ma täpselt ei saanudki aru, millal nad selle mao ära tapsime, (OMG spoiler.)

Aga ikkagi, muusika ristsõna sai edukalt tehtud, ja ma loodan, et vaatamata väga internetist välja trükitud välja nägemisele, ikkagi usutakse, et see on minu tehtud. (Tegemise alla kulus ka halb üllatus, "oota, kas see oli lk....23.. või 27 milleni me lugema pidime...Ah jaa, nevermind, 41.). Okei, ma ei hakka nõuõud jätkama oma vist juba tavalise, "Muusika ja kunst ja vene keel ja riigikaitse ja inimeseõpetus ja ühiskond ja filosoofia ja eesti ajalugu rikuvad minu keskhariduse ära" juttu, sest kõik nagunii teavad seda. Peast vist. Ja Meistri ja Margaritaga sain ma ka hakkama. Mis saab minu käest auhinna Kooliaja halvim raamat, koos Varju ja Faustiga. Kuigi Faust oli natuke rohkem selge kui see kuradi teos. Ja Stepihunt edeneb ka, lahe raamat on, naudin selle lugemist.

Aga vaheaja lugemishighlight on muidugi World According to Clarkson. Ma ütleks, et mees on geenius. :D

Ning kinematograafiast rääkida, siis Avatar oli selle tipphetk, kuigi Sparklife'i kirjeldus sellest kui "seriously cheesy Pocahontas parable with uncomfortable smurfy sex scenes" on ikkagi päris tabav. Ning X-meeste 3. osa...voi oli see neljas? Enivei, see Wolferine'i lugu. Mulle on alati millegipärast meeldinud X-mehed, ja eriti Wolferine. Ning mitte ainult selle pärast, et teda mängib Hugh Jackman :P.

Ning minu laialdase blogspoti kogemusega võin nüüd öelda, et Blogspot laeb ja töötab ja näeb välja paremini kui LJ, aga igatsen LJ sõprade nimekirja. :(