Wednesday, February 10, 2010


On hilja ja ma olen väsinud. On pime ja märg ja külm ja kui ei ole juhuslikult pime, märg ja külm, siis on üleköetud, umbne ja lambivalgus.

Elu on imelik. See, et kool lopeb varst on minu jaoks praegu umbes sama reaalne ja ettekujutatav, kui öeldakse, et on olemas 12 dimensiooni ja ma üritan ette kujutada kera 12 dimensioonis.

Ma ei saa taimedest aru. Ja Meistrist ja Margaritast. Ja elust.

Mõned inimesed võivad pealtnäha olla täiesti...ideaalsed. Sõbralikud, viisakad, abivalmid jne. Aga neid vihatakse. Ja samas teistega, kes on ilmselgelt isekad, julmad, ülbed, on väga hea suhelda. Miks see nii on? Mis on see asi, mille pärast inimesed meeldivad või löövad elus läbi, nö.

Tahaks trenni tagasi. Aga iga kord hakkab mul kurk valutama, voi olen liiga väsinud, voi on midagi muud. Niiiiiiing Grey Anatoomia 6. hooaja esimene episood oli. Mis oli masendav, aga ikkagi tore. Isegi kui Kondid on samal ajal. Vähemalt sain avalduse ära antud, muidu oli W. ukse all seismine juba omamoodi hobbiks muutunud. Mis on lihtsalt vale. Lisaks on omamoodi masendav see, et sobrapäev langeb samale päevale kui Deutsch Lohnt Sich, ehk siis kogu sobrapäeva motte koolis jääb ära. Vähemalt poolenisti.

No comments:

Post a Comment