Kool on läbi ning ma olen niiiiiiiii õnnelik. Ma ei pea enam elu sees istuma muusika tunnis ja õppima pähe mõttetuid muusikateoseid, mida ma nagunii ei suuda eristada, ma ei pea enam õppima pähe 100 lk kunstiteoste nimesid, mis nagunii näevad kõik jumala sarnased välja ega püsti seisma tunni alguses ja niiiiii edasi. Jah, ma olen küll õnnelik.
Muidugi on kahju, et nüüd ei hakka nende ainsate inimestega, kes saavad meie A-Klassi koolisüsteemist aru,nii palju kohtuma...Tänu sellele värdjale koolisüsteemile kuulub ju 2 tundi aega põhimõttete seletamiseks, enne kui keegi aru saab, mis nüüd täpselt matemaatika või saksa keele või ühe nendest ajaloo all mõeldud on. :D
Kuni siiani, ehk siis 25% kirjalikest eksamitest on möödunud suhteliselt hästi. Ma usun, et see on ikkagi Hümmrichi teene, et see eksam ei tundunudki üldse nagu eksam...Ma ütleks, et suvaline füüsika töö 11. klassis oli palju närvisöövam kui see saksa eksam. Tähistasin siis trenniga, kuhu sai kogu selle üleliigse adrenaalini välja valada...ning enne trenni, kuna ma ei viitsinud bussiga minna, vaid sain autoga - mis tähendas, et ma jõudsin poolteist tundi varem, vaatasin seda vanaaegset seebikat ETV's, ning aeglaselt sõitsin rataga, või vähemalt tegin nägu, et sõitsin.
Ning nüüd...4 päeva matemaatikat. JEEE!
No comments:
Post a Comment