Eksamite ja tulemuste adrenaliin on lõplikult otsas, ja alles nüüd tunnen ma, kui väsinud ma tervest sellest aastast olen. Jõudu üldse ei ole, isegi peale lühikest retke poodi, tunnen ma, kuidas inimesed ja lärm ja kngad ja üldse kõik mind jumala ärritab. Hakkan mõtlema, et kui ei oleks stipendiumi ja ikkagi vajadust võimalikult kiiresti ülikooli minna ja see ära lõpetada, siis läheks vabatahtlikuks. Aga ma loodan, et see väsimus saab 3-4 kuuga läbi.

Muidu läksin raamatukokku, suutsin oma tahtele võtta 12 raamatut edukalt vastu panna ja võtsin ainult 6 raamatut...ühte neist ma vist ei hakka lugema - Chocolat...ma filmi armastasin, eriti muusikat, aga raamat ei paista eriti huvitav. Samas lõpuks suutsin Frankensteini läbi lugeda, seda olen tahtnud juba paar aastat lugeda. Natuke naljakas ja naiivne, aga muidu hea lugemine. Naudin mõttet, et ei pea enam kunagi oma elus mõtlema järgi sümbolite, sõnumite jne üle, vaid lihtsalt nautida lugemist ning jäta vahele nii palju iseloomustusi ja looduse kirjeldusi ja igavaid dialooge, nagu ma tahan.

Ja tänane päev..plaanis oli varakult jõusaali minna, selle asemel aga jõudsin poodi veini ja tordi järgi, ja veetsin päeva lugedes ja telekat vaadates - mul on muideks uus lemmik telekanal ilmunud, "Sony Entertainment". XD. Ning ma hakkan mõtlema, et kui ma oleks vbl maininud Bahnwärter Thiele Falkensymbolet raudteed...võibolla oleks 15 ka saksas saanud? Ok ok, ma jään vait nüüd ja ei mõtle eksamitele enam kunagi.

Päris naljakas on vaadata, kuidas mu vanemad jumala segaduses süsteemist on. Kuni siiani ei saa aru mis eksameid ma täpselt tegin ja kuhu ja kui palju nad loevad. See, et meie saksa suuline loeb 20% eesti riigieksami tulemuses ja 25% abituri saksa lõouhindes, mis omakorda korrutatakse kahega jne, ajab neil juhtme jumala kokku. XD