Kogemuste põhjal võin öelda, et see on nii 80% inimeste reaktsioon sellele, et ma lähen välismaale õppima. Tõmbavad nina krõmpsu ja ütlevad midagi selge halvakspanuga, et "Miks mitte Tartu?" või "Aga tuled ikka tagasi, EKS?". Kui ei taha vastust kuulda, siis ärge küsige.
Samas mu emal oli tööl selline dialoog (sama inimesega, kes küsis halvakspanuga, "Aga miks teie tütar Tartusse ei lähe?")
Küsis, kuidas mul eksamid läksid. (Mu ema kasutas minu eksameid vabandusena, et mitte minna "retkele" Peeter esimese katakombidesse kusagil metsas Lahemaal või midagi). u ema siis ütles, et hästi läksid - siis küsiti, et kui palju punkte. Mu ema vastas, et ta ei teagi täpselt, sest ma õpin nii hästi, et ta ei muretse. Küsiti uuesti. Mu emal siis ei jäänud muud valikud üle, kui öelda, et jah, mu kõik eksamid on üle 95 punkti.
"Mis mõttes? Seda on võimatu saada, ju!" kuri etteheide.
-"On küll, maksimumpunktide arv on ju 100."
"No jah, aga see on teoreetiline maksimum, mida ei ole olemas tegelikult, sest keegi õpilastest ei suuda seda saavutada. Isegi kui mina [küsija oli õpetaja] teeks eksami, siis ma ei saaks üle 90..."
*mu ema vaikib viisakalt, aga mitmetähenduslikult*
Me naersime kodus. XD Kuna ma clearly ei eksisteeri - nagu see haldjas Peter Panist...appi, hakake kõik plaksutama. XD
i lol'd at pole võimalik .
ReplyDelete