Mõtetega olen ma juba vist täitsa Saksamaal. Mu Kontrollblatt on online nüüd, ehk siis kõik dokumendid on kohale tulnud ja ma võtan nüüd ametlikult konkursist osa. Natuke alandav on küll see meenutus, et "Ärge unustage saksa keele oskust tõendada." Et, noh...pffft.
Mingi probleem tekkis sellega, et mu ilusti ära täidetud tabel poolaastahinnetega kustutati ära, ma sattusin paanikasse, hakkasin meile saatma, vastus oli, et mul on "Sonderzeugnis", mida nad veel töötlevad. Ma küsisin järgi, et kas ikka poolaastahindeid arvestatakse, et ikkagi tahaks seda 0,3 boonust Würzburgis. Vastus oli külmavereline,, "Saatke siis poolaastahinded meile".
See ei aidanud minu närvitsemisele kaasa, sest ma saatsin nii Prüfungsbogeni kui ka Halbjahreszeugnise sinna, nii et ma otsustasin helistada sinna. Peale 10 erinevat ümbersuunamist öeldi mulle, et nad saatsid tunnistused ülikooli töötlemiseks. Nii et Würzburgi? Imeeeeelik. Aga noh, tegelikult peaksin ma ilma selleta ka sisse saama. :D Ja Heidelbergi peaksid kõik mu paberid ka kohale jõudnud olema, nii et ma hakkasin plaanika oma kolimist juba.
Põhimõtteliselt ma võin saada teate, et olen sissevõetud:
11. august: Broneerisin juba Youth Hostel Heidelbergis toa 15.-20. augustini, lähen esmaspäeval tegema ka selle liikmeskaardi, et soodustust saada. Mõtlesin, et kui ei saa siis, siis pigem tühistan broneeringu, kui et sõidan kohale ja ei ole tuba olemas. Hostel näeb väga shiny välja, asub üle tee ülikoolist. Plaan: sõita kohale, teha pangakonto, haigekassa mingi paber saada, kirjutada ennast ülikooli sisse, saada mingi teine paber haigekassa jaoks, küsida, kas ma saan ühikatoa, tellida telefonikaart, teha raamatukogukaart ja...semesterticket osta? Siis tagasi sõita Eestisse, minna Türki puhkama, tähistada sünnipäeva ja pakkida, ning tagasi sõita (loodetavasti siis oma ühikatuppa) juba septembri lõpus.
2. september (eriti lahe, minu sünnipäev ikkagi.) Muuta broneering, sõita kohale, korrata ülemist protseduuri, aga siis - jääda sinna. Kuna on mõtetu kaheks nädalaks Eestisse tagasi sõita. :(
23. september, sama, aga väga kiiresti ja paanikas, sest aega on kõigeks vähe. :D
Peaks muidugi helistama Heidelbergi ja uurima, kas mu paberid on korras. Kui ei ole, siis...peaks avalduse Erlangeni ühikasse saatma. :D
Veel üks ülikooliasi oli see, et täna vahetasime minu telefonilepingu et ei peaks 200 krooni kuus maksma, kui ma Saksamaal olen - isa kirjutas minu telefoni enda äritelefoniks, nii et on 49 krooni kuus. Tegime veel nalja, et võibolla peaks ma seeniorpaketi võtma (nagunii on isa nimel see). Nii et mu Eesti number jääb igal juhul - kuigi kui te helistate mulle Saksamaale, pean mina siis 3 eeku maksma. Või mu isa firma. Aga 18 minutit võin ma rääkida, sest nagunii on miinimumarve 49 krooni.
Nii...otsustasin, mis panga ma võtan Saksamaal ja...mis telefonikaarda. Mingi eriti odav, ma saan nt Eestisse helistada sama hinnaga kui ma oma eelmise paketiga siin helistasin.
Ning hakkasime emaga Skype'i omastama, mõlemas on konto peal paar eurot ja harjutame mikrofonidega rääkimist.
Ja...mu järjekordne rant on loppenud.
No comments:
Post a Comment