Noh, aeg on juba peaaegu käes, homme varahommikul lendan Saksamaale ning arvatavasti jään siis sinna juba, ning olen kuidagi närvis ja isegi natuke kurb. Sain kogu oma elu 20 kilosse ära mahutatud ja nüüd on mul ainult hetkel veel värskelt pesust tulnud pidzaama ja tossud puudu.

Ja siis on voodi kõrval mul riiete ja raamatute kuhi, mida mulle ema hiljem postiga järele saadab.

Vastuvõtmine augustis oli minu jaoks tõeliseks üllatuseks, kuna ma veensin ennast, et ma saan selle paberi septembris, algselt selleks, et mitte kurvastada, kui ma ei saa. Aga ma sain - kolmapäeval - (okei, ma sain juba teisipäeval teada) selle paberi, ja siis pidin kiiresti ostma lennukipiletid, bussipiletid (lufthansa buss Frankfurt-Heidelberg on muideks odavam kui rong.) hostel oli juba broneeritud, aga hosteli õhtusöögid mitte, DAAD-ile saatsin koopia paberist ja tõlkisin oma sünnitunnistuse ja sain veel ühe tunnistuse koopia saatkonnast...

Ssmuti hakkasin helistama haiglatesse, otsima endale praktikat - loengut algavad oktoobris, ning sinnamaani mul mahub üks kuu praktikat lebolt ära. Ülikooli haiglas hakati naerma, kui ma helistasin, kuna neil pole ammu septembriks kohti. Ka üks teine haigla, mida mulle soovitati, oli juba täis, nö. Samas kaks teist haiglat, väiksed ja vähetuntud ütlesid, et ma peaks esmaspäeval läbi tulema. Ehk siis peale pangakonto avamist ja immatrikuleerimist läheb ma intervjuudele. Üks on kiriklik haigla, mis tegeleb kõige rohkem rasedatega, ehk siis see oleks mu esimene valik. Teine on neuroloogiline rehabilatatsioonikliinik, mis on...ka omamoodi lahe, aga see on siiski mu teine valik. Aga ma lihtsalt loodan, et ma saan praktikakoha - muidu on veel nii 2-3 haiglat, kuhu ma helistada võiks.

Ja siis...peaks ka elamise otsima. Ning ma nii loodan, et ma saan ühiselamus koha nii...kolmapäevaks nt. See oleks ideaalne. (Kuigi mu avalduses seisab 1. oktoober lepingualguseks. Loll olin, et panin selle nii hiljaks).

Nii et...mu vähesed lugejad, püsige lainel, ma võib-olla panen siia paar pilti üles. Kuigi ülikool ise pidi kole 80ndate betoonplokk olema. Aga suva, ega meie kallis kool eriti ilus ka polnud, ja ikkagi oli seal suhteliselt tore olla. :)