Issand jumal, ma ei ole kaks kuud siia midagi kirjutanud :)

Laupäev...

Kolks, kolks, kolks. Taotakse haamriga metalli minu akna all, mis omakorda paneb haamrid minu peas tööle...au. Vaatan kella - pool kaheksa. Eriti julmad ehitajad on siin. Ma yritan uuesti magama jaada, et ikkagi rohkem kui neli tundi magada, aga siis voetakse kettsaag valja. Suu kuivab, nii et pean yles tousma ja liikuma riiuli poole veepudeli jargi. Mu juuksed ikka veel haisevad suitsu jargi, nii et peaks pesema minema, aga hetkel ei suuda seda teha. Enne peab ka midagi sooma, aga selleks pole ka yldse tuju. Nii et mac ligub mu teki peale. Facebook. Tyyp korvalyhikast on ka juba seal. Loid vestlus, kus arutame pidu, kus keegi oli, kui palju inimesi seal oli, ja et on kahju, et me teineteist silmist kaotasime, Ta oli kusagil yleval, ma ei teadnudki, et teine korrus on olemas. Arutame, millal ja kuidas keegi ara laks, yhikapidu ja vingume ehituse yle. Lopuks motlen, et peaks yles tousma, panen enamvashem korralikult riidesse ja liigun kööki...Mitte et keegi seal oleks laupaeval kell pool kaheksa. Praen vorsti ja muna, lopuks soon neid aga pooltoorelt, sest ei viitsinud oodata lopuni. Samal ajal motlen eilselt peost. See oli ikkagi lahe.

Tagasi toas on kutt neljandalt korruselt ka juba online, pohimotteliselt kordub eelnev vestlus, kuni ma joon oma teed...siis liigun ikkagi aeglaselt dushi koos kogu minu pesemiskomplektiga, ning loodan, et keegi ei nae mind. Mitte et ma poleks korralikult riides...aga jah. Saate kyll aru.

Sooja vett pole, seisan jaheda vee sees, kuni just siis kui mu pea on tais shampooni ja nagu seepi, hakkab tulema keevat vett. Au. Aga selline on elu. Paar korda veel muutub vesti kylmast kuumaks ja uuesti kylmaks.

Aeglaselt sean ennast korda, kuigi juustega ei viitsi ma kyll midagi teha...Saadan paar smsi, et leppida kokku midagi ohtuks, ning siis...Hakkab mind piinama sydametunnistus, ning ma aeglaselt, mitmete katkestustega, avan keemia ylesandedja vihiku ja wikipedia ja opiku ja skripti ja hakkan tegema. Tunnen raiget vajadust kerstingu vihiku jargi, kuna ma isegi ei maleta tapselt periodensystemi ehitust. Kui iga ylesande jooksul kolm korda facebooki kontrollida, liigub see aeglaselt, ja poolteise tunni jooksul jouan napilt 4 ylesannet teha. Varsti peab linna minema, nii et ma neelan veel natuke jogurtit ja croissanti nutellaga alla, ja liigun bussipeatuse poole. Seal on veel kaks sopra - ilmselgelt on enamusel sama paevakava kui minul. Mul on vaja termomeetrit ja kindaid, teisel on vaja kingi, kolmandal veel midagi. Arutame veel kord eksamit, vastuseid, jargmist eksamit,keemiat, ladina keelt, ja mida me tana tegime. Kesklinna joudes tuleb yks minuga, sest ei viitsi poodi minna - soidame trammiga linna aarde mediamarkti termomeetri jargi, aga seal ei ole enam odavaid. Vaatame veel kypsetamisasju, ja liigume tagasi kesklinna...hakkama arutame oma praktikat...ja toitu, ning jouame kesklinna pool tundi varem, kui ma tahtsin oma sobrannaga kokku saada...nii et liigume juba h&mi, vaatame riideid ning jouame jarelduseni, et seal on riided imelikuks lainud. Leian endale kindaid ja ootan raiges ootejarjekorras, kuni tuleb minu sobranna.

Kolmekesi lahme siis kosmeetika poodi, teel naeme veel paar tuttavat, kuna ilmselgelt koikidel med.tudengitel nagi laupaev samamoodi valja. Kulutame siis liiga palju raha kosmeetikapoes ja naeme yhte head sopra,..liigume apteegi poole, aga jaame seisma ja lobisema, kuni saame aru, et apteek kohe-kohe sulgub. Ostame kiirelt oma kurgutabletid (kuna koikidel on sama viirus) ja liigume tagasi yhika poole. Kui koik on laiali lainud, tuleb sobranna mulle kylla, soome vahvleid ja arutame pidu ja poisse ja ylikooli, kuni hakkame kogunema alla korrusele, et teha koos ohtusooki. Poissid teevad syya, tydrukud lobisevad...Chillime diivanil ja arutame...enamasti uuesti ylikooli, naerame ennast koveraks kahtlaste naljade yle, sooem riisi ja muffineid....kuni kell 11 saame aru, et koik on nii vasinud ja unised, et peale seda, kui poissid koristavad ara (imeline^^), liigume aeglaselt koju.

Peale lyhidalt facebooki kontrollimist vajun ara magama...

Taitsa monus peale-eksami-laupaev.

Pyhapaev....

Lopuks saan magada poole yheksani...lamp paistab, kuna see vaidetavalt peletab neid rovedaid putukaid minu toas...aga parem magada valgusega, kui iga tund yles argata hirmust, et korval ronib mingi putukas. Nii hilja see ei ole, aga ikkagi 9 tundi und on tais. Tousen nyyd kiiremini yles kui eile, narin ouna, ning lopetan oma keemia ylesandeid. Pooleteise tunniga jouan siis viimased kaks ylesanded ara teha, eriti kaua aega kulub viimasele vaga koledale valemile, kus klooril on vaidetavalt 5 elektonipaari...Ma ei usu seda, ning pusin ise eriti kaua. Siis alustan ladina keele oppekaartide kirjutamisega, samal ajal kuulates jason mrazi playlisti...kesksooni joudes avastan, et keegi on topinud robert pattinsoni laule sinna toppinud, nii et otsin ise laule edasi...

Lopuks jouan koik 150 sona ara kirjutada, ning motlen juba minna sooma, kui mu ema helistab...Lopuks saame molemad aru, et peame minema, ning ma valmistan endale lounasooki (praetud vorstid salatiga, aga nyyd korralikult kuumad vorstid ikkagi). Leian Jason Mrazi laulu "Dear Anna"... :D Avan anatoomia opiku, kuna pean homse loengu ettevalmistama...Ning tuleb meelde, et millalgi oli mul yks lahe blogi, kuhu ma ei ole eriti kaua kirjutanud, kuhu voiks vaga pikalt kirjutada, kuni ma ootan kuni yks tuttav tuleb neti, et minuga chattida...seda ei juhtu, ja mulei ole eam vabandusi, miks mitte hakkatsa oppima ola muskleid, narve, veresooni ja lymfisoone... :D