palun palun palun ma ei taha haigeks jääda. Kuidagi nõrk olen ja pea käib ringi ja kõrvad sügelevad, aga ma ei jää haigeks.

Ma ei jää haigeks.

Ma ei jää haigeks.

(Ma olen suur platsebo/eneseveenmise efekti uskuja. :D)

Lõpuks! Täna oli -0,8 ehk siis....suviiiiiii! Vesti tuli ylemise korruse vannituppa tagasiiii. Lund sajab muidugi, aga vähemalt on soe. Sain oma motivationsbriefi enamvähem valmis, motlen veel, kas lisada midagi, aga noh...need on juba detailid. Ma ei oska isegi oma uut vabadust nautida (= üks päev, kus ei ole midagi õppida), nii et koristasin kappi (=viskasin ära kõik ebavajalikud paberid) niiing...lugesin niing...jap. Ei midagi muud.

Ning, lõpetuseks (kuna naer on terviseks), spontaanne muusikal toidupoes (lugege infot, kui aru ei saa, mis toimub :D) Ma naersin end päris kõveraks.

Yay laupäev.

Mis hetkel tähendab seda, et veel üks pingelisem ajajärk on lõppenud ning ma loodan, et nii külm enam (mitte kunagi) ei ole. Ning praegu on minu jaoks -10 hetkel ikka tõsiselt soe. Ainus asi on veel see motivatsioonikiri-slash-lebenslauf, mis hetkel on juba saavutanud astronoomilise pikkuse. Ja mul on ikka vele nii umbes pool kirjutada.

Positiivne: Hetkel ei ole ühtegi suuremat asja/ülesannet. Kirjanduse vihik jäi edukalt kooli, Stepihunt on ka hetkel Out of Reach nats. Füüsikas sain erm...150 korda suurema vastuse, nii et sellega peaks veel tegelema millalgi.

Reede oli väga imelik päev...Meid oli suhteliselt vähe, kogu klassi peale ikkagi 16 inimest. Lihtsalt...imelik. :D Meie huumor läheb ikka mõnikord suhteliselt metsa.
Ja neljapäev oli lihtsalt lahe. Sellised naljad, millest keegi peale juure viibinute aru ei saa. Füüsika õpik lumest kirjaga, "Palju õnne, su elu sai just mõtte." :D

Tegelikult on selle sissekanne mõtte see video...lihtsalt tühi post ühe videoga paistis mulle kuidagi mõttetu.

Kui ma juba olen motivationsbriefi lainel. :D

Minu nimi on anniness. Ma olen väga tubli ja väga väga tahan seda. Ma olen usaldusväärne ja töökas, mida näitab mu eriti hästi haritud põld Farmvilles. Pikajaliselt olen pidanud enda blogi, mis näitab, et ma ei jäta asju pooleli. Samas olen oma blogi pidanud kolmes kohas, mis näitab, et ma olen võimeline ennast ka muutustele vastavalt kohandama. Oma intensiivse karjääri ajal Lotrplazas sain ma suure kogemuse suhtlemises ja organiseerimises, eriti ajalooliste (first age, third age) rpg-des osalemistes. Lühikese ajaga sai must Imladrisi peahealer ja armee ohvitser, kus läbisin ka eliitvägede väljaõppe. Vabal ajal osalesin racing teamis, ning korraldasin ka mitmeid sportlikke võistlusi.
Ka mu Facebooki profiil näitab seda, kui hea suhtleja ma olen. Mul on peaaegu 200 sõpra üle kogu maailma, ka olen läbinud kõik olemasolevad levelid Elven Dreamis ja muudes mängudes, kõrgele tasemele jõudsin ka MindGamesides. Heategevusega olen tegelenud ka, ning saavutasin taseme Saint 1, eriti läbi mängu Bubbleshoot.
Nii et, ma olen väga tubli ja pweaaaaaaase. *cute puppy eyes*

Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine.

Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.

Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid ei anta.

Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Tore teada, et keegi ikka veel hoolitseb õpilaste eest. *sarkasm*

Nojh. Mu kõrvapõletik hakkab taanduma. Mis on tore. Kuna viimased 3 päeva elasin ibuprofenist ja soovisin endale nats heroiini. (Meie bioloogia presentatsiooni järgi peab see valu ikka suht hästi lõpetama).

Ning muidu elasin suhteliselt tavalise osakondlase elu, ehk olin koolis, tulin koju, õppisin ja alanud talveune tõttu vajusin alati kell 10 juba ära, vaatamata iluuisutamisele. Kuigi kolmapäeval käisime Vapianos. niiing. neljapäeval tegin inka presentatsiooni suht kaua. Vöhemalt on nüüd kõik...suhteliselt kõik kaelast ära ja ma saan keskenduda oma inimkeha lühientsüklopeediale. :D

Mille kohta väike dialoog:

Isa: Mida sa loed?
Mina: *näitan* Inimkeha lühuentsukloopedia. (Peaks veel lisama, et kaane peal on läbilõige inimese peast ja seda ümbritsevad mõisted pea, närv, silm jne.)
Isa: Mhm. Millest see räägib?
Mina:....

Samas täna korraldasin endale enam-vähem unistuste laupäeva, mis koosnes...magamisest, lugemisest ja söömisest, ja nimelt lasanje ja muffinide söömisest. Kahjuks ka koristamisest, aga nojh. Miski pole ideaalne.

Aga selleks, et lõpetada veel lõbusamal noodil, siis:



Need tüübid on geniaalsed.

Eesti tervishoid.

Mees venitas käe ära. Hakkas valutama ning ta ei suutnud seda kõrvalt üles tõsta. Töötab lavaseadjana, nii et see takistab teda suhteliselt palju töös. Läks arsti juurde. Kirjutati välja haigeleht ja saadeti füsioteraapiasse soojendamisele. Käis kuu aega ära, ei aita. On ikka sama hull kui enne. Läheb uuesti arsti juurde. Mis talle vastatakse?

"Aga teil pole ju käsi kõrval liigutada vaja...Te võite alati eespoolt ka tõsta."

Proovikirjand oli täielik läbikukkumine. (Ma olen nüüd tubli. Väldin sõna fail kasutamist.). 63 punkti. Kamoon. (okei, unustage viimane sulg ära). See ei olnud isegi minu halvas prognoosis mitte. Mu halb prognoos oli 70 punkti.

Ja teha on...tegelikult mitte nii palju, aga õues on pime ja külm ja ma olen väsinud.

This is the life...

On väga imelik tunne olla 12. klass. Ühelt poolt oled sa kõige vanem...kõige kogenum. Sa mäletad kooli legende, mida enam peale sind mitte keegi ei tea. Orienteerud koolis paremini kui õpetajad. Ja enamasti tead, mida teha, et saada seda, mida sa tahad. Kuid samas on see lihtsalt juba väga tüütuks ja igavaks muutunud. Ainus vaheldus viimase kahe päeva jooksul oli see, et teine kohtuniku ajalootöö ei olnud midagi tema esimese kontrolltöö moodi.

Nii. Bioloogia. Mis mõttes teil ei ole läpakaid kaasas? Ekoolis oli ju kirjas. Ei olnud. Teisel rühmal oli. Aga isegi peale läpaka saamist (jaja, teine rühm on 411. Muidugi. Füüsika vaheruumis. Õnneks jäi Helina hiljaks ja me nägime teda. ) möödus tund ülimalt mõttekalt mingeid närvirakude ja molekulide skeeme vahtides ja vajutades noolekest, et slaidi vahetada. Ja peamine tunni dialoog oli, "Nii, Endorfiin blokeerib dopamiini zzzzzz.....maisuuda."
Saksa keel oli väga vaheldusrikkas, sest valge tahvli vildikad ei töödanud. Oli kohe huvitavam, sest iga sõna välja lugemine nõudis ika korralikult energiat.
Ajaloo töö...jah, alguses oli küll tunne, "Ja mida kuradit pean ma nüüd selle imeväikse teksti ja kolme pikka küsimusega peale hakkama?"
Matemaatikas saime teada, et jah, me ei ole kunagi varem vektoreid korrutanud, neid saab korrutada omavahel, ja meil on juba kolme (ZOMFG, panic, run!) kuu pärast eksam ja me peame iga nädal kaks tundi matemaatikat õppima. Yesh. Ofkoors.
Muusikas...laulsime rahvalaule. Meie klass on väga andekas, ma ütleks. Mitte nii andekas, kui see setu salvestus, mida pidime vahetunnis kuulama.
Eesti keeles lugesime kirjandi näiteid. Noh, 30 punkti on garanteeritud... vist.

Ja tänane päev oli muidugi kõige mõtekam üldse. (Ma olen märganud, et koolis kasutan ma roppuste kõrvalt kõige rohkem sõna "mõtekas/tetu". )
Esimesed kaks tundi vaatasime filmi. Ma arvasin, et Kuulsuse narrid on esti filmi madalpunkt, aga ma eksisin. Peale kahe tunni veetmist pimedas klassis, vaadates musta tahvlit, kus liigub udune hall kogu mingisuguste rõvedate häälitsuste taustal (jaa jaa, ma tean, see tähendab inimese võitlust kurja ja hea halval ja materiaalsuse poole pürgimist jne.) toimusid isegi kaks normaalset tundi, ehk siis ajalugu ja saksa ehk siis mõttetu tahvli pealt maha kirjutamine, ja siis inka töö, ehk siis uuesti kaks tundi mõttetut kirjutamist. Tegelikult ma arvasingi, et ta paneb selle teose töösse. Nojh. Ma usun, et tema hindamises on vähemalt nii +/- 2 punkti täiesti juhuslikud, nii et elame, näeme.

And the good news? Homme lubab olla veel mõttetum päev. Aga jh, nüüd peaks ikkagi matat ja eesti ajalugu õppima, isegi kui ma usun, et see ei toimu homme. (Miks peaks homme olema teistsugune?)

Vaheaeg on möödunud kuigi palju vaiksemalt kui ootasin. Mitte et ma midagi erilist oodanud oleks, aga enamasti vedelesin teleka ees ja vaatasin laenutatud filme. Ning minu esiaglne plaan käia nii palju kui võimalik trennis, ja lugeda läbi ma ei tea kui palju raamatuid eriti ei õnnestunud.

1) Lund oli nii palju, et jalgsi jõuda trenni oli seotud kas lumme ära uppumisega voi mööda libedat maanteed kõndimisega. Ma eelistaks ikkagi oma eluga mitte riskida trenni pärast, isegi kui see on väga hea. Ning oodata tund aega bussi ei olnud ka just meeldiv.

2) Peale Dakiga kohtumist avastasin õudusega, et ma ei mäleta mis juhtus Harry Potteri 6. ja 7. osas, vaatamata sellele, et 6. on mu lemmik raamat. Nii lugesin kolme...tehniliselt kahe, sest kulus alla 48 tunni, need kaks raamatut ära, ohverdades paar Grey Anatoomia osa, Farmville'i maasikate saagi ja une.

(Ah jaa, Dakiiiiii, ma unustasin sulle selle ajakirja anda...või sa ei tahtnudki seda...)

Tuli meelde, miks Snape sai üheks minu lemmikuks tegelaseks...ja kes seal täpselt ära suri. Kuigi 7nda lugesin nii kiiresti läbi, et ma täpselt ei saanudki aru, millal nad selle mao ära tapsime, (OMG spoiler.)

Aga ikkagi, muusika ristsõna sai edukalt tehtud, ja ma loodan, et vaatamata väga internetist välja trükitud välja nägemisele, ikkagi usutakse, et see on minu tehtud. (Tegemise alla kulus ka halb üllatus, "oota, kas see oli lk....23.. või 27 milleni me lugema pidime...Ah jaa, nevermind, 41.). Okei, ma ei hakka nõuõud jätkama oma vist juba tavalise, "Muusika ja kunst ja vene keel ja riigikaitse ja inimeseõpetus ja ühiskond ja filosoofia ja eesti ajalugu rikuvad minu keskhariduse ära" juttu, sest kõik nagunii teavad seda. Peast vist. Ja Meistri ja Margaritaga sain ma ka hakkama. Mis saab minu käest auhinna Kooliaja halvim raamat, koos Varju ja Faustiga. Kuigi Faust oli natuke rohkem selge kui see kuradi teos. Ja Stepihunt edeneb ka, lahe raamat on, naudin selle lugemist.

Aga vaheaja lugemishighlight on muidugi World According to Clarkson. Ma ütleks, et mees on geenius. :D

Ning kinematograafiast rääkida, siis Avatar oli selle tipphetk, kuigi Sparklife'i kirjeldus sellest kui "seriously cheesy Pocahontas parable with uncomfortable smurfy sex scenes" on ikkagi päris tabav. Ning X-meeste 3. osa...voi oli see neljas? Enivei, see Wolferine'i lugu. Mulle on alati millegipärast meeldinud X-mehed, ja eriti Wolferine. Ning mitte ainult selle pärast, et teda mängib Hugh Jackman :P.

Ning minu laialdase blogspoti kogemusega võin nüüd öelda, et Blogspot laeb ja töötab ja näeb välja paremini kui LJ, aga igatsen LJ sõprade nimekirja. :(

Võib ju alati üritada

2010. aasta paar esimest tundi. Minu ees on kuhi juhtmeid uuest telefonist, mis on omamoodi kurb tegelikult. Mulle meeldis minu vana telefon, kuigi see ei mänginudki muusikat ega midagi.

Aga tegelikult olen ma päris hüper sellepärast.

Ja alustasingi blogspoti blogi, olen nüüd veel üks livejournali reeturitest. Põhjuseks, või vähemalt Anlassiks ehk ajendiks oli ühe mu sõbra lahkumine livejournalist ja eks ma peamiselt tema pärast kirjutasingi inglise keeles. Nii et ma ei tea. Võib-olla hakkan korraga kahte blogi pidama, võib-olla hakkan siia mõnikord inglise ja mõnikord saksa keeles kirjutama.

Aga üks on kindel. See aasta tuleb huvitav ja uus ja ma hakkan kindlasti seda dokumenteerima. Vähemalt, et hiljem oleks mille üle naerda. :D

Ja nüüd soovin teile veel kord head, huvitavat, lõbusat ja head uut aastat!!!!