Mees palvetab, "Jumal, lase mul võita million lottos. Palun. Mul on vaja seda millionit." Ja nii kogu oma elu. Lõpuks sureb ning läheb jumala juurde juttule ja küsib: "Jumal, ma nii palju palvetasin. Ja ikkagi ei võitnud. Miks sa mulle nii tegid?" Ja jumal vastas, "Sa oleks võinud vähemalt lotto pileti osta."

Mul tekkisid uuesti kahtlused, et kas tasub ikka nii väga minna Jena ülikooli...et nt Müncheni ülikool on päris kiusatus ja Leipzig ka, ikkagi suured linnad, ja Nürnberg ja Bochum. Mõtlesin seda ja jõin Vapianos teed (Jasmiini tee...Yum). Vaatasin tassipõhja. Mis seal kirjas oli? Jena. XD Tänan.

Ning oodake...kohe tuleb...ZOMG! VAHEAEG! SQUEEE! Sain endale lõpuks uue salli ja kõrvaringad ning hakkasin juba plaane tegema, kuidas ma nendega esmaspäeval kooli lähen...Oh wait :D Ei lähe.

Printsess ja Konn on nii lahe multikas. Ühelt poolt täiesti uus lähenemine Disney klassikalisele multikale, sest "printsess" on tegelikult mustanahaline tüdruk New Orleansi perest millalgi 20. sajandi alguses, kes üritab raske tööga edu saavutada, nii et puudub pime "Ups, ristiema andis mulle kleidi ja siis prints armus minusse ja siis me elasime õnnelikult elu lõpuni". Ja peategelasele Tianale vastandub ära hellitatud "issi tüdruk" ja prints, kes ei viitsi töötada, aga selle jooksul õpib ära süüategemise ja aitab Tianal viia ellu oma unistus. Ja klassikalise muusika asemel oli väga lahe dzäss ja üleüldiselt oli multikas täis eneseusku, rasket tööd ja natuke feminismi ja kõikide aktsepteerimist. Ning Kafkat. (kamoon, ta muutub konnaks...ja redneckist jaaniuss, kes armastab tähte ning krokodill, kelle eluunistus on mängida dzässansamblit). Nii lahe lihtsalt. Ja muidugi. täis maagiat ja kurjust ja headuse võitu. (Jah, õudne spoiler, ma tean).

Mis veel? Ah jaa, vaheaeg. Aga veel tuli lõpukski see kutse TMS-i jaoks (Test für medizinische Studiengänge), nii et mais lendan Giessenisse ja elan...arvatavasi Adler-hotellis. Jah, ma teen sisseastumistesti Heidelbergi Giessenis. It doesn't make any sense. Sakslased oleksid võinud korraldada testi nt. Berliin, München, Hamburg, Köln, Kiel, Rostock, Aachen, Stuttgart. Leipzig, Dresden. Ning ei olegi mingit probleemi. Eiii, mingi Reutlingen voi mida iganes, kus on 1 külalistemaja. Nojah.

ma võin vinguda, tegelikult ma ootan seda :D

Ja nüüd tulidki suvise tantsupeo proovide ajad. Tapke mind kohe ära. (Tegelt on see ju vabatahtlik, aga nad on niiii julmad lihtsalt. Loodan, et see nädal sisi ei ole kõige pakalavam nädal aastas.

Üritan siis kuidagi sellest tabelist aru saada, millal ma kus olema pean:

29.06

15:30-18:30 Kesklinna lastestaadion.(Kusagil kino Kosmose taga... Kristiine poole juba)
30.06 Läheb juba huvitavaks...9:00-12:00 Kalevi staadion
14:00-16:00 Kesklinna lastestaadion
16:30-18:00 Jällegi Kalevi staadion (How in the name of Eru am I supposed to get there?)
20:00-21:00 Kalevi staadion

01.07

9:00-12:00 Kalevi staadion
13:00-16:00
17:00-19:00 Lastestaadion
19:00-21:00 Dahdumm...Kalevistaadion Gah. Wow...10 tundi proove.


02.07
No vähemalt siis kaob see kahe staadioni vahel valguse kiirusega liikumine ära ja me oleme ainult Kalevi staadionil.
9:00-13:00
14.00-17:00
19:00-21:00 jap. meil on kyll 9 tundi proove ühel päeval.

03.07
Suur tähtis päev.
9:00-12:00 heliproov. (ZOMG! Tanel Padar! *imelikonkspunktigakeskel*)
13:00-14:30 peaproov-etendus. Ja siis me saame isegi süüa.
18:00 On meil...mingi rongkäik. Keine Ahnung.
19:00 On meil juba teine etendus...millal esimene oligi?

Ma ei ole normaalne.

Hüvasti, viimane raasuke normaalset mõistust. Oli tore sind tunda. Ma usun, et stress on võtnud viimaks viimast.

Laupäev ja pühapäev ma olin täesti vihane ja närvis ja paanikas, et palju teha on ja ma ei jõua. Plahvatasin iga väiksemagi asja peale.

Siis tuli ükskõiksus. Ja siin tuli naer. Täna ma ütlesin emale suhteliselt tuimalt, et ostsin endale pileti mingile suvalisele kontserdile muusika jaoks. (Kui kunstiajalugu ja muuska ära votta, väheneks töökoormus umbes kaks korda). Lisasin...Bach.

Ema lisas...Bum.

Ma naersin pool tundi pisarateni ja lämbumiseni. XD.

Leidsin, et mu matemaatika test oli tegelikult suhteliselt oige. Peale selle, et 14*21=35, unustasin ma 4 miinust ümber kirjutada.

Ning muidugi...keskendumine saksa klausuri ajal. Esiteks ma istusin akna all. Ma ei tee seda mitte kunagi enam. Liiga huvitav oli vaadata postiautot...ja taksot...ja kuidas 11ndikud lund koristasid...ja tuvi. Samas mida kõik teised teevad. Siis hakkas meie armas ajalooopetaja edasi tagasi kondima ja isegi see oli huvitavam kui Kafka. Siis muidugi tavaline tsükkel...joon, söön shokolaadi, joon veel, lähen vetsu, joon, söön shokolaadi jne.

Mida veel...D-vitamiin on tõesti väga maitsev. Ma ei tea miks.

Ma usun, et saksa meditsiini vastuvott kui praegu sügaval...ontodoksaalses reaalsuses pole, siis varsti on. Iga semestriga lisandub umbes 2000 soovijat ja 200 uut kohta. Hetkel on umbes 5 soovijat ühe koha peale. Ehk 20 % saab sisse. Kõige alumine keskmine hinne oli eelmisel aastal 1,75. Seda saab muidugi parandada testiga voi sellega, et sa opid bioloogiat, keemiat, füüsikat, matemaatikat, saksa keelt, kreeka keelt, ladina keelt voi inglise keelt. Soltub ülikoolist. Voi sellega, et sa töötad vabatahtlikuna voi opid 3 aastat medõeks ja töötad natuke sellena. Aga noh, mitte eriti märgatavalt. Iga aastaga touseb (voi siis langeb) vajalik keskmine hinne umbes 0,1 vorra.

Ûlejäänutel 80% on ainult üks voimalus saada sisse: oodata. Iga kord tehakse nimekiri nendest, ja need kes on koige rohkem oodanud (mitte opinud alates abiturist), saavad sisse. Nendele on jäetud 20% kohtadest. Kuna aga iga aastaga lisandub suhteliselt palju neid, kes tahavad oma unistuste töökohta oodata, on see ooteaeg tousnud 4 aastast, mis käib veel kuidagi, 6 aastani. Ja millegipärast on kÿll inimesi, kes on nous ootama üle kuue aasta, et hakkata oppima meditsiini. Ja siis nad ongi ju 27, kui nad alustavad. See on imelik süsteem.

Käisin kaks korda vaatamas Bodies Revealed näitust. See tegi mind mõlemad korrad näljaseks...:S Deltalihas lihtsalt meenutab tavalist sealiha grillliha, no sorri.

Ah jaa, kirjandi feil.