Õppimine, õppimine jne...

Järgmisel reedel kell 9 on siis esimene eksam...hetkel olen ma tegelikult nii kõik ära õpinud üks kord, aga see ei tähenda, et ma seda oskan. On vaja tõsiselt korrata, ja seda ei meeldi mulle üldse teha :/ Ma üritan siis tavaliselt neti testidega ja cd-ga ja filmidega kõik üle korrata. Siis tuleb 11. veel üks eksam, mille jaoks on siis üks nädal aega, siis on 14. veel üks eksam, aga see on valikaine, nii tähtis see nüüd pole. Samas on ainus aine, kus hinne loeb. Ja peale seda hakkab kohe keemia praktika, kus igal päeval on mingi töö.

Peale seda lagab kohe keemia, ning täiesti lõpp, kui raske see siin on nüüd. Mu ees on 6 ülesannet esmaspäevaks, ning ma ei saa isegi aru, mis nendes küsitud on. Ma olen keemia kõik veebruari lõpuks lükkanud, nüüd aga ei ole enam kindel, kui võimalik see on.

Nojh, reedel on siin mingi eriti varajane karneval, nii et natuke lõbutsemist ikka on.

Ok, ma tulin täna just trennist, nii et olen eriti väsinud. Aga see on vähemalt hea väsimus. Ja nüüd magama/õppima...pean veel mõtlema.

Ah jaa, passi ei saa aukonsuli juures taotleda. Nii et yay, berliin. -_- Millalgi psüholoogia/ultraheli/füüsika/esmaabikursuse/isa külaskäigu vahepeal peab seal ära käima. Ehk siis 10-14 tundi rongiga ja 100 eurot läheb.

vere andmisest ja passist ja veel

Oli plaan lõpuks minna verd andma, kuna tuli aeg, kui ma ei ole nädal aega haige olnud ja loeng pidi ka eriti igav olema sellel päeval. Mulle soovitati veel, et võta pigem pass kaasa, äkki nad sattuvad segadusse id kaardist.

Fain, hakkasin passi otsima, ning ei leidnud. Ma ei tea, kus mu pass on. Võib-olla jätsin eestisse, võib olla on siin kusagil paberite vahel. Samas ma leidsin passi koopia ning mulle tuletas see julmalt meelde, et pass saab septembris läbi. Ehk siis, on vaja millalgi uut taotleda. Probleem on selles, et ma ei tule enne jõule arvatavasti Eestisse. Posti teel võib passi taotleda, et vana pass ei ole vanem kui 2 aastat, mul on ta 4 aastat vana.

Ehk siis ma pean passi taotlema kas Berliini või Pariisi saatkonnas. Pariis on isegi lähedam - 3 tundi rongiga Mannheimist ja 40 eurot odavam.

Teine probleem on, et nad enam ei saada passi postiga koju. Ehk siis ma pean teine kord ka Pariisi sõitma. Mulle meeldib küll Pariis, ning ma tahaks hea meelega sinna sõita, aga kamoooon. need 280 eurot võiks paremini ära kulutada.

Prantsuse saatkonna kodukal oli midagi kirjas aukonsulite kohta, saatsin meili Berliini saatkonda, et järgi küsida. (Palun, palun, palun et ma saaks aukonsuli juures taotleda...ta asub nimelt Ludwigsburgis, ehk siis tund aega rongiga ja 18 eurot). Aga nad ei ole mulle vastanud. Pfft. Esmaspäeval helistan ja küsin järgi.

Tegelikult mul ei ole passi hetkel nii väga vaja, reisida euroopa sees saan ID kaardiga, mis õnneks kehtib veel paar aastat, aga pass on ikkagi tore asi omada või nii...

Nojah, eile käisin siiski verd andmas. Peale pikka järjekorras seismist, kuna korraga tuli nii 7 meditsiinitudengit ("Hei, loeng on igav, lähme verd andma!") ja seal oli üks õde, kes kõigil mitte ainult dokumente kontrollis, trükis neid arvutisse, jagas ankeete välja, vaid ka mõõtis hemoglobiini veres ja vastas küsimustele.

Ma olin juba nii närvis siis, et mul hakkas peale sõrmest vereproovi võtmist täiega halb, ning ma toibusin siis apelsinimahla abiga (Tasuta kõik joogid piiramatus koguses veredoonoritele ^^) Aga tegelikult midagi hullu polnud, arst rääkis, et jah võib tekkida sinikas veeni ümber, pidin täitma mingi ankeeti (et ma ei ole käinud lõuna aasias viimase poole aasta jooksul ja ma ei ole saanud uusi tätoveeringuid 4 kuu jooksul jne), siis peale veel kord joogiautomaati kurja ärakasutamist sain siis oma vere-andmise-komplekti ja lihtsalt nii mugava tugitooli teleka ees ning 7 minuti pärast olin ma siis pool kilo kergem ja kuivem. Hakkas siis uuesti pea ringi käima, ehk siis tugitool pöörati ümber, et jalad olid üles veerand tunniks. Siis tagasi jookide ja saiakeste juurde :D

Nii et hea tegu sai tehtud ja kuidagi huvitavalt aega veetud heas seltskonnas :D Ning kui ma järgmine kord verd tulen andma, siis ma saan 4o eurot ja kinopileti.

Peale seda oli reede muidugi ajaraiskamine, olin ikkagi suht väsinud, vedelesin voodis ja magasin ja sõin ning -jõin oma 1oo euro vett (Vesi, mis maksab millegi pärast 20 eurot liiter, ning ma sain tasuta 6 pudelit), õhtul läksid kõik linna ja ega mul siis eriti valikut ka polnud. Aga läksin ka suhteliselt vara minema, kella kahese bussiga.

Ja nüüd peaks tõesti õppima, eksam on kahe nädala pärast (4. veebruar kell 10...või 11?)

Eile saatsin veel kirja, et küsida praktika kohta, minu eelistatud haiglas (neuroloogia, 300 m ühikast) ei ole enam suveks/sügiseks vabu kohti. Pffft. Ehk siis hetkel ootan vastust kirurgiast. Kolmas valik oleks siis lastehaigla ja neljas sisemeditsiin (öak - meditsiiniliselt huvitav, hoolduspraktika jaoks suhteliselt rõve ja raske). Mu veefilter peaks ka varsti tulema, need valged helbed hakkasin mulle juba närvidele käima, mis siin vees on. :D

Väänasin jälle oma jala välja. Kui palju võib. Vihkan neid idioote, kes katsid vanalinna munakividega. Nende peal kontsadel jooksmine ei lõppe kunagi hästi. Masendav on see, et jooksin viimase bussi peale, ning ei jõudnudki selle peale, ja siis pidin oma jalaga veel tund aega kõmpima koju. Mu jalg oli siis kenasti suur-sinine-soe.

Veel masendavam on see, et ma ei suuda määrata, mis selle asja nimi on, mis mul valutab. Gah.

Nii et vetsu minek nägi niimoodi välja - voodist välja rullida, tooli peale, tooliga sõita ukseni, sealt mööda koridori ühe jala peale hüpates vetsu, sama tagasi. Homme on prepareerimine...Yay.

Nojh, õnneks see ei ole nii hull, nagu esimesed kaks korda, ehk siis juba paisetust peaaegu ei ole, ja sinine see ka juba ei ole, ainult õrnalt punane/pruun.

Täna panin ennast ka psüholoogia seminarile kirja. Kas tõesti, midagi,mida me võime actually valida. Kuigi kõik teemad on tegelikult sarnased...patsiendiga suhtlemine ja whatever veel :D

Esimesed kaks valikut on psühhosomaatiliste haiguste kohta...tahaks teada, mis nad täpselt on. Mölaaine on psühholoogia mitte ainult koolis, vaid ka ülikoolis -_- Ei ole eriti mu lemmikaine, nagu näha.

Olengi oma...kuidagi isegi imelikul moel armsaks saanud ühikatoas tagasi, eile hilja õhtust alates. Kiiresti nuudleid keeta, natuke poole ööni lobisemist, eesti euro, fazeri ja lumepiltidega uhkustamist...mis viisid selleni, et magama eriti ei saanudki ja hommikul oli eriti raske poole kümnesse loengusse minna.

Ning isegi, kui prof sai loenguga valmis veerand tundi varem, jõudis ta selle veerand tunniga veel pool järgmisest loengust kiirtempos mahalugeda, ja siis kõik jäid hiljaks järgmisesse loengusse, mis algab kohe peales eda, aga teises hoones. Oli jälle see ameerika professor, kes räägib täiesti grammatikaliselt õiget saksa keelt, aga väga hullu ameerika aktsendiga. "Cow-muskulatur". (kau).

"Ning osad anatoomia teadlased ütlevad, et kõrvakondid ei kuulu pealuu juurde. Whatever. Te peate teadma, et kuuluvad küll. "

Siis kiire meeldetuletus söökla järjekorras seismisest, kus sai veel viimaseid tuttavaid näha, ning ka kui toitev see toit seal on -_-. Järgmine kord peaks vähem võtma. Kanashnitsel seenekastmes ^^

Siis kuulus aeg, et aru saada oma vaheaja tunniplaanist, kuna on 19 rühma, ja nendel rühmadel on erinevatel päevadel, erinevatel kellaaegadel, erinevates ruumides, ja see on kõik ühes suures tabelis, ja siis ma otsisin oma rühma seal igast päevast. Poes ostsin jälle liiga palju asju...ei tea, kuidas ma neid ära söön. Ja koju sain neid tassitud ainult juhuse läbi, kui kohtasin ühe tüüpi minu korruselt, kes väga härrasmehelikult võttis ühe mu kotti. Muideks, ta on sakslane, ning räägib vabalt hiina ja jaapani keelt. "Sest lihtsalt juhtus nii" tema sõnul.

Siis mind...peaaegu sunniti trenni minema, ehk siis homme on mul lihased nii valusad. Ja peaks keemiat lahendama ja anatoomiat õppima. -_- Sest tegelikult on kolme nädala pärast eksam. Ja siis veel ühe nädala pärast. Ja siis kahe päeva pärast. Ja siis veel ühe nädala pärast, ja siis veel kahe nädala pärast. Yay.

Btw, täna nägin päikeeeeeest. Ja oli nii +5. Imeline ^^