Nojh, ma siis kirjutan siia uuesti.

Ülikool on täiega hoos ja olen ma ei tea kui palju õppimisest taga, ja anatoomia tuutori töö võtab ikka ka jumala palju aega enda alla - palju rohkem kui need 6 tundi nädalas, mida makstakse. 1 tund otsisin käsitööpoodidest asju, mida saaks soolikateks ja oganiteks võtta, 1 tund oli kohtumine professoriga, 2 tundi on mul tuutorium. St et oma presentatsiooni pean ma kahe tunniga valmis tegema, mida ei juhtu. Veel palus üks, kes kukkus eksamis läbi, et ma räägiks temaga kõik tähtsamad teemad läbi, aga ta ei ole veel mulle vastanud. Nojh. Kui ta ise ei taha, siis pole mul seda ka vaja.
Samas tuli juba üks värske esmakursuslane ja tahtis teada, kuidas tuutoriks saada, sest tema arvates on see nii lahe töö. :D Armas. Ja naiivne.

 Biokeemia seminar oli juba nagunii jumala piinlik, kuna mul polnud üldse aimu enam, millest seal jutt käib. See-eest rokkisin histoloogia kursust. Oh yeah.

 Une ja aja puudusest ei sõida ma nüüd mittekuhugi. Kahju muidugi aga millalgi on ülikool ja uni lihtsalt tähtsam.

 Ma olen muidu roheliseks läinud ja teen siin prügi eraldamist. Sakslastun aeglaselt vist.

Mu aken pole ikka veel parandatud, see eest saime ühe riiuli kööki. Kahe asemel. Õpin nüüd aeglaselt köögis, et saada ikkagi oma päevavalguse doos kätte, muidu olen keldrilaps oma pimedas toas.

 Oma avalduse kanadasse on mul ainult probleemid, sakslased ja kanadalased ei suuda otsustada, kes mida teeb minu avaldusega ja tähtaeg tuleb ikka lähedamale, ja see oleks ikka hiiglaslik FEIL, kui ma nüüd sinna ei saaks, kuigi teoroeetiliselt koht on olemas. Siis on nagu öhm ma...oleksin...kodus ja öhm...jah.