Puhkus on peaaegu läbi.
Sai alguses peatänava tühjaks ostetud, kuna päev enne suulist eksamit ma sain aru, et ma ei ole nii ammu poodides käinud, et kuidagi ei olegi korralike riideid alles. Annetasin 5 suurt kotti punasele ristile, ja veel kaks ikka veel on mu toas, kuna ma ei ole kuni siiani viitsinud sinna sõita (see on teises Heidelbergi otsas). Olen täitsa uhke oma uue mantli üle, ja nahajakki ja pintsaku ja teksaste üle... ja sügissaapade üle. Jne. Kuna meil vist hakkab ülikoolis ka rohkem väikestes gruppides seminare ja haiglas visiitidel käimisel, siis kuidagi oli mul mõtte, et peaks natuke korralikumalt riides käima (vist) kui suures loengus, kus istuvad 300-400 inimest ja kedagi ei huvita, isegi kui sa pidzaamas tuled...
Nädal aega olin Berliinis - kuulasin tipp-kirurge ja teadlasi rääkimas oma tööst (aorta transplantatsioon trahhea asemel, esimene katseklaasi trahhea, kahe käe transplantatsioon, esimene kunstlik süda) ja kuidagi väga... haledaid üliõpilaste teadustöid igalt poolt maailmas. See oli hämmastav, kui suur oli vahe töödest Ida-Euroopast ja Läänest... Võrdlus meditsiinitudengite ja mitte-meditsiini tudengite teadmisest valuvaigistite kohta. Tulemus: Meditsiinitudengid teavad rohkem. Ühe aneemia diagnoos. Ja sellepärast tulid nad Ukrainast/Venemaalt/Serbiast Saksamaale? Olid muidugi normaalsed, väga tõsised teadustööd, need said siis ka lõpuks omad auhinnad.
Õhtuti sai siis erinevaid uhkeid restorane avastatud (üks brasiilia restoran... 9 lihakäiku... niii hea)
Ja siis peale pikka lendu nädal aega dominiikani vabariigis. See oli üldse esimene kord, kui ma kusagile puhkama sõitsin oma elus, ja see oli nii hea seal. Soe päike, soe okeaan, uhked restoranid ja toidud, mida ma pole kunagi enne seda näinud, kokteilid rannas... Viimasel päeval otsustasin veel spa-paketi osta, see oli kõige imeline asi elus vist. Siis õnnestus mul ennast viimasel hetkel ikkagi päikese käes ära põletada (ah, ma olen juba nii pruun, ma ei vaja enam päikesekreemi). Lennukis oli täitsa piinarikas istuda.
Tunnen, et sai lõpuks eksamistressist ja piinast ikkagi end välja ravitud ja nüüd on energiat uute semestrisse ja kliinilise astmesse astuda. Plaanid on juba suured, nii et ma loodan et seda energiat jätkub ka! Kuna panin ennast ka kirja autokooli, ja plaanin prantsuse keelega jätkata, samuti organiseerin ühte Workshopide päeva ja balli, ning tahan sõita kahele arstitudengite-nädalavahetustele. Ah jaa, ülikool ise on ka veel. Tõin juba õpikud kolmele esimesele ainele - Kaks esimest nädalat radioloogia blokk, siis kaks nädalat sissejuhatav haigla-praktika ja kuu aega farmakoloogia. No selle kahe radioloogia nädala jaoks on täitsa paks õpik vajalik, 700 lk, mis seisab nüüd hirmuäratavalt minu riiulis. Ja see ei ole veel kõige paksem, kõige paksem oli nii 1200 lk. See seisab nüüd ka minu kappis, aga ma ei usu ma seda eriti lahti teen.
See nädalavahetu olen ma veel täitsa üksinda, Dimi sõitis... kusagile midagi tähtsat tegema. Nii et hetkel vegeteerin - ärkasin kell 11, tõusin üles kell 2... aeglaselt lükkan edasi pesu pesemist. XD Sest on küüülm, ja tuul ja mul on üks suur ikea kott täis pesu, mida ma üldse ei viitsi pessu tassida. Sporti peaks ka tegema nats... Ja hommikust sööma.
