Radioloogia oli kõige lahedam aine... see oli huvitav, piisavalt uus, väga praktiline, natuke füüsikat ja minimaalse õppimisega sain hindeks ühe! otsustasin kohe seal doktoritööd kirjutada, aga mu meilidele ei vasta keegi. : / Nii et feil, peab vist midagi muud otsima. Aga need kaks nädalat olid rohkem... ekskursioonid.. me olime raske-iooniravikeskuses... mis on ainuke maailmas siin... vist. Või ainuke läänes, me olime nukleaarmeditsiinis, sonograafias, tavalises kiirendusravis. Palju erinevaid arste ja iseloome nii et see oli täitsa huvitav kogemus. Tihti oli tunne natuke kui lasteaias, kuna meid oli siis lõpuks ikkagi 10-20 inimest rühmas, kes jooksid mingi ülemarsti sabas. Ainult kahekaupa käest kinni helendevad vestid selga!
Siis elu esimene blokkpratika... mis oli ka lahe. esimesed kaks päeva sain siis teineteist piisavalt uuritud, kuulatud, küsitletud, katsutud ja mõõtnud, siis kolmandal päeval sai ka üksteist nõelatage torkima ja ... digitaal-rektaalset uuringut teha. Aga viimast ikka mitte teineteise peal, vaid ühe... tagumiku kummist modelli peal. Kummitagumikul oli nimelt üks auk, kuhu me oma sõrme toppima võisime. Oli ka asendusaugud suure ja väikse vähiga. 10 inimest, kes teineteise järgi sinna oma sõrme toppisid, arsti pilgu all. natuke raske oli küll profesionaalsust ülal hoida, aga saime sellega hakkama!
Siis olime kaks päeva ortopeedia haiglas - see on hiiglaslik kompleks, ehitatud 19. sajandil väljaspool heidelbergi oma skulptuuriaiaga jne. Meie jaoks olid kolm arsti, kes meid kolme-neljakesi vastuvõttule, haiglassse ja op'sse tassisid ja seletasid. Op... oli verine ja nats rõve - enne ei kujutanud ma küll ette kui julmalt kirurg neid mingeid muskleid tirib ja veri voolab põrandale massiliselt. vastuvõttul oli natuke kaootiline, aga sai paar patsientida suheldud ja küsitletud. Ja haiglas sai ka ühte patsienti läbiuuritud ja teist läbiintervjueeritud. ja muidugi valges kitlis kusagil seista ja oodata kuni midagi teha on.
Kaks päeva oli siis sisemeditsiin, ma olin kopsuhaiglas, tuberkuloosiosakonnas. nii et sai küll lahedais asju kopsues kuuldud ja koputatud, ja siis olid need multimoorbidsed patsiendid, kellel olid kõikvõimalikud haigused, mida viimase kahe aasta jooksul õpitud. Diabeetes, kolm südameinfarkti, bypass, kopsuvähk... Kahjuks oli seal üks arst haige ja teine oli uus ja täiesti ülekoormatud, nii et oli väga palju ringiistumist ja ootamist... Samas sai vara minna ja tasuta süüa.
Viimane päev enne suurt hirmsat eksamit (hihi) oli üldkirurgia - see oli väga piiratuld huvitav, kuna oma hooldamispraktika tegin ka seal ja see polnud minu jaoks nüüd mingi uudis, mis need voolikud kõik teevad ja vahe verise ja mitte verise vooliku vahel.... Op oli lahe, seal oli mingi... troopiliste parasiitide tsüst maksa sees. Kõige lahedam oli ikkagi kiirabi-vastuvõtt/traumapunkt. Seal oli kohe ajutrauma, põletus, katki muskel, narkomaan, pimesoolepõletik, käeluumurd, kõike sai näha, katsutud, uuritud, küsitud. Hämmastav :D
Eksam... eks see raske ei olnud, neli peatust oli, ühes pidi kõhtu uurima - sellega sain ma kindlasti hästi hakkama, eriti kuna hindas ortopeed... siis pidi südant uurima - see oli ka kerge. Siis kaks patsiendi intervjuut, kui sul on 5 minutit aega ainult... Ma ei tea, esimesel kellel oli köha unustasin küsida allergiate kohta :( ja teine... seal vaatas mind muidu väga sõbralik eksamineeria nii kurjalt, et ma saatusin paanikasse, hakkasin suht lambist küsimusi esitama, patsient-näitleja oigas valust nii reaalselt, et ma muutusin ka närviliseks, unustasin küsida millal ta viimati tualetis käis... ja kas ta oksendas ja kas tal allergiaid on ja kas ta ravimeid võtab, nii et nii hästi see ei läinud. :(
Ning muidugi kulub nüüd neil mingi 4 nädalat et tulemused netti üles panna, kuigi meid oli nüüd 30 inimest kes seda eksamit tegid, ja kõik punktid on ju kohe olemas. Ei saa aru. Läbi kukkuda selles eksamis on vist eriti raske, kuna sa saad punkte isegi selle eest, et sa end esitled ja käsi pesed.
Nii et need esimesed neli nädalad... näitasid mulle, et ma tegin õige ametivaliku, see oli nii lõbus ja huvitav, ma ei olnud isegi peale 8-9 tundi haiglas väsinud ja oskasin kõike teha.
Ja siis BAM farmakoloogia. 5 tundi istumist mingis seminariruumis, kuulates naljakas ravimite nimetusi... -.- Täitsa lõpp kui igav/raske/tüütu see on. Ei taha rohkem. Siis eile oli veel meil mingi arst, kes ei teadnud üldse mida ta seal ette loeb, täna oli mingi valgevenelane, kes katkises saksa keeles midagi seletas. Not amused. Üldse mitte amused. Kuna tegelt aine on vajalik ja huvitav, aga kamoon, kes viitsib seda niimoodi kuulata.
Nojh, aeg autokooli minna!
Kaks päeva oli siis sisemeditsiin, ma olin kopsuhaiglas, tuberkuloosiosakonnas. nii et sai küll lahedais asju kopsues kuuldud ja koputatud, ja siis olid need multimoorbidsed patsiendid, kellel olid kõikvõimalikud haigused, mida viimase kahe aasta jooksul õpitud. Diabeetes, kolm südameinfarkti, bypass, kopsuvähk... Kahjuks oli seal üks arst haige ja teine oli uus ja täiesti ülekoormatud, nii et oli väga palju ringiistumist ja ootamist... Samas sai vara minna ja tasuta süüa.
Viimane päev enne suurt hirmsat eksamit (hihi) oli üldkirurgia - see oli väga piiratuld huvitav, kuna oma hooldamispraktika tegin ka seal ja see polnud minu jaoks nüüd mingi uudis, mis need voolikud kõik teevad ja vahe verise ja mitte verise vooliku vahel.... Op oli lahe, seal oli mingi... troopiliste parasiitide tsüst maksa sees. Kõige lahedam oli ikkagi kiirabi-vastuvõtt/traumapunkt. Seal oli kohe ajutrauma, põletus, katki muskel, narkomaan, pimesoolepõletik, käeluumurd, kõike sai näha, katsutud, uuritud, küsitud. Hämmastav :D
Eksam... eks see raske ei olnud, neli peatust oli, ühes pidi kõhtu uurima - sellega sain ma kindlasti hästi hakkama, eriti kuna hindas ortopeed... siis pidi südant uurima - see oli ka kerge. Siis kaks patsiendi intervjuut, kui sul on 5 minutit aega ainult... Ma ei tea, esimesel kellel oli köha unustasin küsida allergiate kohta :( ja teine... seal vaatas mind muidu väga sõbralik eksamineeria nii kurjalt, et ma saatusin paanikasse, hakkasin suht lambist küsimusi esitama, patsient-näitleja oigas valust nii reaalselt, et ma muutusin ka närviliseks, unustasin küsida millal ta viimati tualetis käis... ja kas ta oksendas ja kas tal allergiaid on ja kas ta ravimeid võtab, nii et nii hästi see ei läinud. :(
Ning muidugi kulub nüüd neil mingi 4 nädalat et tulemused netti üles panna, kuigi meid oli nüüd 30 inimest kes seda eksamit tegid, ja kõik punktid on ju kohe olemas. Ei saa aru. Läbi kukkuda selles eksamis on vist eriti raske, kuna sa saad punkte isegi selle eest, et sa end esitled ja käsi pesed.
Nii et need esimesed neli nädalad... näitasid mulle, et ma tegin õige ametivaliku, see oli nii lõbus ja huvitav, ma ei olnud isegi peale 8-9 tundi haiglas väsinud ja oskasin kõike teha.
Ja siis BAM farmakoloogia. 5 tundi istumist mingis seminariruumis, kuulates naljakas ravimite nimetusi... -.- Täitsa lõpp kui igav/raske/tüütu see on. Ei taha rohkem. Siis eile oli veel meil mingi arst, kes ei teadnud üldse mida ta seal ette loeb, täna oli mingi valgevenelane, kes katkises saksa keeles midagi seletas. Not amused. Üldse mitte amused. Kuna tegelt aine on vajalik ja huvitav, aga kamoon, kes viitsib seda niimoodi kuulata.
Nojh, aeg autokooli minna!
No comments:
Post a Comment