Nüüd tuli lõpuks aeg, kui ma tunnen ennast tõelise meditsiini tudengina - lõpuks! Kirurgia! (<3 br="">
Kogu patoloogia ajal sain edukalt kargude (erkkollased siniste osadega ja punaste helkuritega... et ikka kõik märgaksid kui invaliid ma olen) pealt hüppata, siis tehti jalast pilti, ei leidnud midagi... ja nüüd sain erilised asjandused mida kingade sisse panna - sellised padjakesed, mis jalga üleval hoiavad. Ja siis 6 nädalat mitte mingit sporti ja pean ütlema, et see oli paras piin minu jaoks.
Samas algas kirurgia - kohe haavade õmblemise, rinnaku- drenaazhide ja näitlejatele seletamisega, et neil on maovähk.
Ja siis lõpuks esimene praktika Karlsruhes, kus sai valges kitlis ja nimesildiga kõndida ja tähtis välja näha... ja üldse näha, mida arstid kogu päev nii teevad. Sain paar protokolli kirjutada ja kaks korda sain õmmelda ja paar korda OP's assisteerida ja üks kord arstivisiiti dokumentatsiooni ise kirjutada! Ja väga palju verd võtta ja veenikateetreid sisse toppida nii palju, et nüüd oskan seda isegi enam-vähem hästi teha.
ja natuke karlsruhes chillida, aga kui kell 7 peab tööl olema ja esimesi nõelu inimeste sisse toppida ja seda nii kella 4-5ni... siis eriti palju vaba aega ei olnud. Ja õhtul oli suht k.o tunne, kuna oled kogu aeg püsti jalgadel. Mu vereringele see eriti ei meeldinud ka. : / Millest on kahju, mulle väga meeldib kirurgia, aga see on puht füüsiliselt jumala raske. Nii et... peab veel proovima ja mõtlema.
Siis läks edasi ülikooliga - ortopeedia, kus me õppisime kuidas käsi ja jalgu väänata, et aru saada, mis seal täpselt valutab.... traumatoloogia, kus me õppisime konte naeltega remontida... Südamekirurgia oli igav. Üks kord kuulasime ühte stenoosi. Lungekirurgias... saime ikka väga segaduses patsienditega suhelda - oli päris naljakas peale seda erinevaid versioone võrrelda.
Plastilises kirurgias sai raskete põletuste keskust külastada... ja ühte mõõga-traumat näha. (selliseid on veel olemas 0.o...) Oli mingi perekonnatüli. :D
Ja nüüd on üldkirurgia aeg, kus on väga palju naljakaid OP-si, kus soolestikuga tehakse issand-jumal-mida ehk õmmeldakse mingeid suvalisi organid kokku :D Aga on lahe ja aeglaselt tekkib tunne, et midagi ma ikkagi tean.
Ning järgmisel nädalal läheb uuesti praktikale - neuroloogia! Olen täitsa põnevil, mis see osakond ennast kujutab ja see linn (see on kusagil weimari ja jena ja erfurti vahepeal, ehk siis täitsa kaugel Heidelbergist)
Ja nüüd... lähen ma magama vms. Sest alates eelmisest nädalast võin ma lõpuks sporti teha! Ja seda kasutan ma nüüd ära ja olen täitsa katki peale tänast trenni: "fit for fun". Yeah, fun. right. more like PAIN.
