Hullumeelne elu

Le fu

2012-01-14T11:19:00.001+01:00

Läksin trampolini trenni...panime trampolinid kokku, soojendus, ootasin oma korda, ronisin üles, kolm hüppet ja väänasin oma jala välja. Waaaaaaaai.

FML

2011-12-10T19:17:00.001+01:00

Paar slaidi loengutest...

Siis ma...vaatasin praeguse 12 a tunniplaani, ja sain aru, et seeon ikkagi parem kui selline saksa osakond... ja ma peaks vähem vinguma ^^

2011-11-29T19:12:00.001+01:00

Ma ikkagi otsustasin sõita Aachenisse - peale kahte päeva und nädalavahetusel ja ühte päeva mitte midagi mõttekat tegemist leidsin endas ikkagi energie sõita, sain veel viimase auto koha endale :D

Hetkel plaanin homset ja ülehomset anatoomia tutooriumi - plaan on rääkida läbi paar tähtsamat haigust, millel on samas otsene seos anatoomiaga. Võtsin raamatukogust nii 10 raamatut ja teen aeglaselt tunni plaani. Võiks kiiremini minna, muidugi, aga see on nii huvitav lihtsalt. Nüüd ei suuda järgmist ja ülejärgmist aastat oodata, kui see kõik algab. Ja lõpeb see kuradi biokeemia.

Mul on tekkinud juba valemite allergia. Nüüd ma siis tean kuidas ma jõulud veedan - rasvade, suhkrute ja proteeinidega, kahjuks mitte ainult praktiliselt (söömas), vaid pigem teoreetiliselt :(Issand jumal, kui tore, et ma biokeemiat ei õppi.
Täna ka protokolli arutamisel professoriga.
- Noh, mis põhjustab seda?
-Luminol?
-Ei
-Hämoglobiin?
-Ei
-Häm?
-Ei
-Globiin?
-Ei
-Fe(II)?
-Ei
-Fe...(III)?
-Ei
-Vesi??
-Ei
-Peroxid?
-Ei (läheb närvi)
-Ensüümid?
-Ei
*mõtlen, mis järgi on veel jäänud...*
Hapnik?
Jaaaa!
Ja nii igale küsimusele!

Ja loengutes on iga kord 90 minutit täis seda:

Peale 50 minutit on juba Y U NO STOP????Füsioloogia eriti parem pole, aga seal vähemalt ei ole keemilisi valemeid.

Nojh, see näeb mõnikord lahe välja seda peab tunnistama. Kui ma viitsin, tuleb millalgi värviline foto. Praktika katsed olid suhteliselt lahedad, v.a see, et ma vaatamata sellele, et ma olen hullus nohikute rühmas (anatoomia tuutorite rühmas, meie jaoks tehakse eraldi tunniplaani, et me oma tunde anda saaksime). Ma olin lihtsalt kõige ebaintekellektuaalsema inimesega paaris oma elus.

Okei, sa ei oska saksa keelt peale aastat saksamaal. Võib olla. Okei, sa ei lugenud biokeemia skripti läbi...võiiiib ka olla. Ma saan ka sellest aru, et sa ei trükinud oma skripti välja.

Aga siis sa ei saa veel mitte millestki aru, mida me teeme, ja samas me oleme seda ju kõike ka eelmisel aastal teinud. Siis sa ei saa veel teooriast aru. Siis sa ei saa seletustest aru. Siis sa vaidled selle üle, millest sa aru ei saa. Minuga. Ja siis professoriga.
Ja siis sa ütled professorile näkku - Ma ei usu teid, et neerud rauda läbi ei lase.
Issand jumal, sa ei õpi teoloogiat ju. Ja siis sa ei oska matemaatikat ka, ja hakkad minuga vaidlema, et mikrogrammi saab grammidega korrutada, me saame siis mikrogramme uuesti. Ta ei uskunud mind, et seda ei saa ja pusis pool tundi selle kallal, enne kui tunnistas, et "Hmm, sul oli ikka õigus." Ja protsente polnud ta mingi oma elus mitte kunagi arvutanud. jajah, TORE.

Nojh. Ma broneerisin endale eluks ajaks nüüd kõige targema tüübi meie rühmas. (eelmisel korral sai üks enne mind teda kätte XD) HAA!

Aeglaselt on siin jõulud ja glöggi...Nojh, nüüd peaks aeglaselt ikkagi edasi oma tunni planeerimise tagasi pöörduma.

2011-11-22T16:45:00.001+01:00

Nojh, ma siis kirjutan siia uuesti.

Ülikool on täiega hoos ja olen ma ei tea kui palju õppimisest taga, ja anatoomia tuutori töö võtab ikka ka jumala palju aega enda alla - palju rohkem kui need 6 tundi nädalas, mida makstakse. 1 tund otsisin käsitööpoodidest asju, mida saaks soolikateks ja oganiteks võtta, 1 tund oli kohtumine professoriga, 2 tundi on mul tuutorium. St et oma presentatsiooni pean ma kahe tunniga valmis tegema, mida ei juhtu. Veel palus üks, kes kukkus eksamis läbi, et ma räägiks temaga kõik tähtsamad teemad läbi, aga ta ei ole veel mulle vastanud. Nojh. Kui ta ise ei taha, siis pole mul seda ka vaja.
Samas tuli juba üks värske esmakursuslane ja tahtis teada, kuidas tuutoriks saada, sest tema arvates on see nii lahe töö. :D Armas. Ja naiivne.

Biokeemia seminar oli juba nagunii jumala piinlik, kuna mul polnud üldse aimu enam, millest seal jutt käib. See-eest rokkisin histoloogia kursust. Oh yeah.

Une ja aja puudusest ei sõida ma nüüd mittekuhugi. Kahju muidugi aga millalgi on ülikool ja uni lihtsalt tähtsam.

Ma olen muidu roheliseks läinud ja teen siin prügi eraldamist. Sakslastun aeglaselt vist.

Mu aken pole ikka veel parandatud, see eest saime ühe riiuli kööki. Kahe asemel. Õpin nüüd aeglaselt köögis, et saada ikkagi oma päevavalguse doos kätte, muidu olen keldrilaps oma pimedas toas.

Oma avalduse kanadasse on mul ainult probleemid, sakslased ja kanadalased ei suuda otsustada, kes mida teeb minu avaldusega ja tähtaeg tuleb ikka lähedamale, ja see oleks ikka hiiglaslik FEIL, kui ma nüüd sinna ei saaks, kuigi teoroeetiliselt koht on olemas. Siis on nagu öhm ma...oleksin...kodus ja öhm...jah.

WIN

2011-10-20T20:18:00.003+02:00

2011-10-13T20:58:00.001+02:00

Nonii, on alanud aeglaselt ja järsku uus semester, ja juba istun raamatute kuhjas või kuhja raamatus, nagu keegi kunagi ütles, :D. Selle asemel et olla lahe anatoomia tuutor olen ma hale saali tuutor, aga see, et see on hale, ei tea õnneks esimese semetri omad. Nad on ikka veel oma petteunelmates, et me oleme anatoomia tuutorite ülemused. Nojh, kuna me võime ise valida, mida me teeme ja millal me seda teeme, ning teeme palju vähem kui anatoomia tuutorid ja saame sama palju palka, siis...kõik ülemuste tunnused on olemas! XDNing jah, kas ma olen maininud, et ma ei ole enam esimese semestri oma, vaid kogenud 3. semestri üliõpilane? :D Ma isegi tean, kus kõik seminariruumid on ja ei pea seda kaardil otsima! Samuti olen ma kliinilise-teadusliku ühingu liige. (Mis seisnes kuni siiani selles, et ma pidin nimekirja oma nime kirjutama ja siis sain meili, aga psht. See kõlab tähtsalt). Nii et nüüd on mul võimalus käia loodetavasti paaril huvitaval ettekandel ning hiljem osaleda ka laboritöös ja arsti vastuvõttudel ja operatsioonidel. Lubati, et tekib võimalus näha neeru transplantatsiooni (kuna ma olen transplantatsiooni ühingus). Nojh, elame näeme, ja DAAD berichtis näeb see kindlasti hea välja. Esimese semestri omad on jumala hullud tuupijad...me ei olnud küll sellised. Kõik on juba alustanud suvel anatoomia õppimist, ja virtuaalse anatoomia kirjapanemiseks tulid esimesed kell 6 hommikul (!!!!!) kohale...Võrdlemiseks - meie semestri esimesed tulid 7.15. Kuna mul on nii vähe teha ja üleüldse igav (sarkasm!), käin ma nüüd prantsuse keele kursusel...eile oli esimene tund. Kuidagi...lõõgastav peale histoloogia loengut 92 powerpoindi slaidiga õppida "Bonjour" 20 minutit. Ah jaa, ning ma tean ilmselgelt liiga palju inimesi Heidelbergis. 20 inimesest kursusel tean ma 5. Ja veel üks on füüsika tuutor. Enne semestri algust chillisin veel paar päeva Leverkusenis, sai ka Phantasialandis ära käidud ja tõestatud, et ei, ameerika mäed ei ole minu jaoks. Nojh. Ma lähen tagasi oma nohu ja ülimalt mind fuck teksti immuunsüsteemi kohta tagasi.-.-

2011-09-11T17:35:00.005+02:00

Ning veel üks sissekanne kolimisest! Peale eksamit ja 3 päeva praktikat ja kahe päevaga kõrge palavikuga, oligi aeg oma asjad kokku pakkida (Issand jumal, kui palju asju mul sinna väiksesse tuppa sisse mahtus), samal ajal Dimi 4 hiiglasliku kohvri ja 7 kotti üle ronides, keda siis ei olnud ja kelle asjad pidid koos minu omadega kolima.

Täitsa nostalgia hetk algas mul, kui tuba oli tühi ja enamvähem puhas...Oli sitt tuba ja sitt maja, aga ikkagi esimene aasta oma tudengielust sai seal viibitud ja palju üleelatud...Nojh.

Siis oli aeg selle paari abilisega üle tassida suve kõige kuumimal päeval ja närvilisi üleväsinud abilisi kookide ja jookidega maha rahustada...Eriti kui kõiki asju oli vaja mingi eriti suure ringiga tassida, kaasa arvatud mäest alla ja trepist üles ja üle muru ja kruusatee...

Viimased asjad viisin ma õhtul kell 9 üle. Kaasa arvatud Dimi kaktuse, kes sai endale siis ka nime Wilson. Kui te ei saa naljast aru, siis te ei ole seda filmi lihtsalt näinud.

Siis kulus...paar nädalat, kui ma veel oma palavikust taastumas ja 8 tundi päevas töötamas kõik aeglaselt välja pakkisin...ja siis Dimi tulekuga käisime ka Ikeas ja Saturnis ja amazon.de -s ja ostsime ...stuffi :D Nii et aeglaselt ilmus röster, küpsetusahi, mikrolaineahi...prügikast minu tuppa, kööki ja vannituppa...8 klaasi ja pudeliavaja :D

Nii et nüüd...kui ma koristada viitsiks, oleks kõik ilus XD

2011-09-11T17:08:00.011+02:00

Nii, kuna varsti algab uus semester, siis ma mõtlesin lõpetuseks veel paar fotot siia üles laadida. Moblaga tehtud, nii et nad...peegeldavad hetke, aga kvaliteet on suhteliselt sitt.

Niiet...muidu elu koosnes 24/7 õppimisest...Enamasti teooriast paksudest raamatutest. Alguses oli rahulik, sai natuke luksuslikku õppimist teha

Aga samas ka hilja õhtuti rohkem askeetliku moodi õppimist...

Osad skeemid ajasid juba siis hulluks, ja hakkasid siis mõtlema "Ok, seda me küll ei pea teadma"

Samas mida lähemale jõudis eksam kätte, seda rohkem hakkasid aru saama, et "Erm. Kurat. Peame küll teadma." Siis algasid masendavalt pikkad väsitavad päevad raamatukogus.

Samas sai vahepeal ka alati midagi huvitavat teha...Biokeemas teh gelelektroforeesi DNA-ga, analüüsida dna kontsentratsiooni ja enzymide aktiivsust (=kõige tüütum arvutamine elu sees). Füsioloogias anda musklile elektrilisi shokke ja jälgida, kuidas see kokku tõmbub :D Histoloogias vaadata imelike kujusid mikroskoobis ja otsida mingit "Peenikest roosa joont, mis eraldub teistest peenikestest roosa joontest selles, et ta on natuke tumedam ja valgete punktidega. Kas keegi teab, mis proteiinid on nedes valgetes punktides?"

Ja siis oligi aeg eksamiks, ja värisevate kätedega anatoomia instituuti ees oma punkte hiljem kokku lugeda...

2011-09-09T05:58:00.002+02:00

10 päeva veel on vaja haiglasse minna ja seal prügi välja viia ja nii edasi. 80 tundi. Hmm.

Kuidagi on see praktika lihtsalt... minu harjumuste vastu... Sorri, aga olen tõesti harjunud sellega, et igal pool kehtib see idee - Sa alustad võibolla kergete ülesannetega, siis nähakse, et sa oled tubli, sulle õpetatakse midagi uut ja ni edasi. Siin on see lihtsalt vastupidi. Alguses pead sa prügi välja viima ja süüa jagama ja veerõhku mõõtma ja veresuhkrut mõõtma ja aidata inimestel vetsu minna ja neid pesema. Kui sa teed seda kõike hästi, iseseisvalt - enne kui sulle on öeldud, et seda teha on vaja, siis...sa võid seda lihtsalt edasi teha. Sest sa teed seda ju hästi. Ja sa jooksed oma jalad ära lihtsalt, sest seda on päris palju. Ja keegi ei mõtle, et "Wow, ta viib prügi nii hästi välja, ma õpetan talle nüüd, kuidas haavu siduda"

Kui sa aga...ei mõõda nt veresuhkrut. Istud kontoris, chillid...siis sa ei väsi ära, sa näed, kui õed lähevad midagi huvitavat tegema, või nad ise ütlevad sulle, et "Tule kaasa, ma näitan sulle midagi". Suva nendest diabeetikutest. Samas, mu südametunnistus ei luba lihtsalt niimoodi teha, ja sellest väsin ma veel rohkem ära.

Nojh. Ja muidu ma otsustasin, et see ei ole seda väärt, iga õe taga joosta ja paluda, et kas ma võin midagi näha või teha. Millalgi õpin ma seda nagunii..ja see vaev ei tasu ennast ära.

Nojh. Lahedaid asju näeb küll ja mu eelmise praktikaga ei anna võrreldagi. Aga jh. Vähemalt ei olnud ma siis nii väsinud. Ma tulen enamasti kell 10 õhtul koju, olen liiga väsinud, et magama minna, chillin paar tundi netis või filmidega...lähen magama, ärkan ikka veel väsinuna üles, ei suuda ennast kokku võtta, et midagi teha...ja lähen poole kaheks uuesti tööle. -.-

Aga ok, veel 10 päeva, 12 päeva nagunii ei tohiks keegi järjest töötada, peale kahte vaba päeva on kõik parem ja 7 päeva pärast võin juba laibast hakkliha hakkata tegema ja Dimi tuleb ka siis tagasi ja siis on juba see peaaegu läbi ja hakkab juba ülikool. Nii. Lähen nüüd tööle.

Heidelberg vol.2

2011-08-28T16:51:00.002+02:00

Nonii, ei ole juba ammu kirjutanud ja samas on elu viimase kuu aja jooksul nii räigelt muutunud tegelikult.

Eskami tulemused tulid, nii et oli isegi 77 punkti bios ja 23 punkti geneetikas. Nii et whee. Aga jah...järgmisel semestril peaks kuidagi...effektiivsemalt õppima või midagi, kuna nii 2-3 nädalat enne eksamit aru saada, et "Erm, ma ei tea suht midagi" ja siis kõik loengud 12 tunniste päevadega raamatukogus ajju sisse tõmmata EI OLE lõbus.

Nojah, siis...algas praktika, kus peale igat päeva kõmpin veel kuidagi koju, kukkun voodisse ja olen lihtsalt liiga väsinud, et üles tõusma.

Mida ma teen seal? Okei, esimesed pool tundi ma chillin ja kuulan Übergabet. Siis ma mõõdan vererõhku (kuni mu käsi on väsinud) ja pulsi. Sõltuvalt sellest, kas ma olen üksinda praktikant (=tasuta tööjõud) või on praktikant, kes viitsib seda praktikat teha veel vähem kui mina, või keegi, kes on alles abituri teinud ja on nagu mina eelmisel aastal "YAY YAY YAY mul lubatakse vererõhku mõõta ma armastan seda OMG kui lahe" pean ma kõik 25 patsienti läbi mõõtma või ainult 5-6. Kilomeetrites, mida peab läbi jooksma, on see juba hiiglaslik vahe. (Ma olen ju ka veel era-osakonnas, s.t et kõik ruumid on hiiglaslikud. Erahaigekindlustus tasub ennast ära, inimesed. Igal haigel on oma väike LCD telekas.) Siis...tuleb vahepeal aeg, kui ma olen jooksupoiss "vii patsient X röntgeni...vii Y ultrahelisse - ultraheli on lahe tegelikult, siis ma saan alati vaadata seda pealt, CT vms on aga puhas jooksutöö. Toon pudeleid vett, toon rätikuid, teen voodid uuesti, kui nad räpased on jne. Hommikuvahetuses peab kõik voodid tegema, ja kaks korda veresuhkrut mõõta, mõnikord ka hommikusööki ja lõunasööki jagama ja pulbrid/tilgad ette valmistada. Õhtuvahetuses on vähem teha, on ainult üks kord veresuhkrut mõõta ja õhtusööki jagada vaja. Siis on mul au see ka ise kõik sisse kanda...siis tuleb tavaliselt juba aeg tühjendada kõik uriinierm...ma ei tea, mis nende nimi eesti keeles on, ametlikud nimed on "Dauerkatheter" ja "Cystofix" ja "Easyflow" ja "Biotrol", ebaametlik "Urinbeutel" .

Osaliselt saan ka lahedaid asju näha, aga see protsent on väga väike. Eriti peale seda aastat, kui sul on tegelikult kuhi paksuid raamatuid, mis on täis põnevaid asju õppida.... Nagu OP videosid, maosondi asetamine, veenikanüüli veeni toppimine, nahaõmblemine...siis see, et ma saan midagi uut kahe päeva jooksul õppida, on kuidagi...Meh. Aga noj. Sain olla kahel lõikusel, ühel hiiglasikul, kus kogu kõht oli lahti lõigatud ja kuri metõde oli kuri minuga kogu aeg, sest ma seisin vales nurgas ja mida iganes, Aga oli lahe. Ja teise oli väiksem, samas ilma kurja metõeta ja ma sain seista laua juures ja vaadata, kuidas veeniporti paigaldatakse. Sain klambreid eemaldatudja süste teha, aidata tsentraalse-veeni-kateetri (kaelas) välja tõmbamisel ja isegi infusioone ette valmistada. Nojh, palju rohkem ei ole tegelikult haiglas teha metõena, siin ei tohi nad ju midagi rohkem teha. Ah jaa, CT-drenaazhi vahetust sain ka vaadatud. Üheväga rõveda haava nägin ka ära...nagu tõsiselt rõve. (Aga lahe).

Njh, muidu väga ajuvaba töö, ja metõed ei tee ka eriti palju rohkem. Ja samas arvavad endast kole palju. "Me oleme tervishoiu spetsialistid" ja nii edasi. Osad...teavad küll palju, nad tavaliselt on ka need, kes ei vihka kõiki pratikante ainult sellepärast, et keskkool lõpetatud ja võimalus ülikooli õppida. ja seletavad ja näitavad palju. ja samas on osad, kes on...no ei taha öelda, aga njh, mitte eriti targad, siis nad vihkavad juba kõiki praktikante kuidagi automaatselt.

ja eriti käib pinda see täielik õigusteta töötamine, enamus töökaitsereegleid ei kehti minu kohta, (kuna ametlikult tegu on praktikaga ja mitte tööga), samas ei suuda haigla funktsioneerida ilma selle hulga tööga, mida praktikandid seal teevad. Minu kõrval on aga seal ka metõe-praktika tegijad, oma 10 klassi haridusega, kes on ainult pool aastat õppinud...ei tea lihtsalt sittagi, ja samas on neil nii 10 korda rohkem õigusi kui minul. Kuni selleni, et nad käivad alati metõega koos, teevad, näevad kõike. Ma küsin, kas ma saaks ka midagi teha,. "Ah jaa, nõud on vaja ka pesta" oli vastus. Grrr. Nojh. Veel vähem kui kuu aega! 28 päeva, nendest 21 tööpäeva!

nojh nii palju praktika kohta. :D

2011-07-30T10:41:00.003+02:00

Nonii. Vist ongi semester läbi ja issand jumal kui väsinud ma olen. Nojh, Viimane päev enne eksamit eriti ei õppinud, käisin lihtsalt
ühes kohvikus, mis on vist maailma parim või midagi. Jõin ingveri-kookose kakaot ja õunakooki jäätisega. Ostsin endale suure varuga pliiatseid ja...loiult lugesin paar oma kokuvõttetest läbi.

Ja ostsin endale salli! :D Tahtsin endale ka ühte termost osta, aga see maksis 28 eurot : /.

Ja siis ongi see OMG-elu-suurim-eksam või nii. Alguses oli geneetika...väga imelikud 27 küsimust, k.a "mitu SNP't on inimesel olemas?". Te ei tea, mis on SNP't? Pole midagi, mina ka mitte. :D Nojh, ma valisin 150 000, tegelt 1,5 miljonit. Aga muidu oli 19 küsimust sõna-sõnalt illegaalsest vanade eksamite kogumikust. Ja need ülejäänud 8 küsimust...nojh, osaliselt sain vist need ka õigesti. Elab, näeb. Muidu peaks nendest 19 küsimusest piisama...

(Ah jaa, võib-olla geneetika kohta nii palju, et kõikides teistes ülikoolides on geneetika osa bioloogiast...Meil aga on dekaan geneetika prof, ning ta naudib esmakursuslasi oma loenguga piinata, ning eraldi eksamiga, ning igal aastal lendavad nii 10 inimest ülikoolist välja just geneetika pärast, kuna osa küsimustele ei leia vastust isegi teaduslike artiklite otsingumootoriga)

Kuna korraldajad teavad aga illegaalse eksamikogumiku olemasolust ja vist tahavad seda takistada, siis oli eksamil räigelt range reegel, et mitte midagi ei tohi üles kirjutada. Ma kuidagi ei arvanud, et see nii range on, võtsin paberi salfaka ja hakkasin selle peale kirjutama küsimusi, milles ma ei olnud kindel, ja mille juurde pean tagasi pöörduma.

Mu paberisalfakas konfiskeeriti ja komisjon luges selle üle ("tekstika" nagu 12, 13, 14 wtf, 20????, 27!) ja siis lubati mul eksam jätkata -.-. Kurat, miks ma ei nuuskanud oma nina sinna :D

Siis sai...üliõpilasomavalitsuse diivanil chillida ja youtube'i videosid vaadata (geneetikaks oli aega 70 min, need 27 ristikest sai 15 minuutiga pandud ja ärakontrollitud).

Ja siis tuli see suuuuuur töö mille ametlik nimi on "Bioloogia", tegelikkuses on see 1/3 biokeemiast, füsioloogiast ja anatoomiast...ning kogu bioloogia. 90 küsimust, iga küsimuse jaoks 90 sek. Üllatavalt jäi aega üle, kuigi need 90 küsimust olid 37 lk peale, kuna üks küsimust oli lihtsalt nii palju teksti tavaliselt. Ja pilte oli ka palju - ning siis sa hakaksidki mõtlema, "kas see ümmargune asi seal on lüsosoom või peroxisom vms????"

Vahepeal sattusin hullult paanikasse, kuna kõik anatoomia küsimused olid lihsalt et..."Okeeeei, ma pakkun, et see on e, aga samas see võib olla ka b ja c ja d,...aga a see ikka vist ei ole" samas füsioloogia osa oli lahe, ja mikrobioloogia läks ka hästi, ja biokeemia...ma arvasin, et see oli kerge, samas oli mul selles osas kõige rohkem vigu. Ja anatoomia läks hästi.

(90 küsimust, nendest 40 histoloogia ja bioloogia kohta, 30 biokeemia kohta, 15 füsioloogia ja 5 mikrobioloogia kohta)

Oma vastusewd võisime siin üles kirjutada ja peale eksamit olid õiged vastused seinal...Mul on vist 74 õigesti, nii et läbi vist sain ja isegi vist suht hästi. Noh, nüüd ootan ametlikke resultaate, nad tulevad millalgi esmaspäeval-kolmapäeval.

Peale intensiivset pidutsemist (jäätise söömine, grillipidu, ja siis öösel klubisse, ja järgmisel päeval juba tööle haiglasse. Kus ma näen umbes nii välja nagu fotol :D Lihtsalt palju rohkem väsinud. Kogu päev jooksen ringi...lugesin kusagil, et metõde kõnnib umbes 30 km päevas...tundub, et on tõsi, mu jalad kukkuvad kohe ära. Ja mingi imelik peavalu on ja seljavalu ja üleüldse olen invaliid. :D

Nojh, Eile oli ühika lammutamispidu, kuhu kutsuti politsei, ma magasin lihtsalt kõik läbi...täna hommikul alustati naabrimaja lammutamisega. 4 päeva külmikuni!!!

Tegime eile ühika köögi natuke puhtaks, et ei peaks maksma trahvi. EWWWWWWW. Liiga rõve.

2011-07-21T11:57:00.003+02:00

Issand jumal, ma olen nii väsinud õpimisest ja tuupimisest ja samal ajal kartmisest, et ma kukkun läbi ja pean säästukas tööle hakkama või midagi. Hetkel eksamikordamiseg olennii kaugel et olen 24 loengut suutnud 40 leheküljele kokkuvõtta. Veel pool on järgi, ja vähem kui nädal. Ning ei suuda hetkel enam üldse keskendunult töötama. Tahan lihtsalt kuskil soojas päikse all lebotada ja mitte midagi teha.

Ja elamine on nii perses hetkel. Kuradi tõugud köögis (mis pole ka ime, kui kuradi ameeriklased jätavad kõik oma nõud seisma ja ei pese neid ära paar nädalat), et ma ei julge sinna üldse minna ning toitun sööklas või saiakestega või pähklitega. Ja päeval ehitatakse, nii et õpin kas raamatukogus või ohropraxiga, ja kui raamatukogu kinni pandakse, siis hakkab ühikas räiged peod, kus prügi visatakse akendest välja ja tehakse vetsud katki ja lift katki ja lihtsalt julmalt röögivad inimesed aknast välja. lihtsalt "aaaaa" Nii kõrini on. Magasin ka ohropraxiga.

Ja külm on ja vihma sajab.

2011-07-17T20:53:00.002+02:00

Keegi värdjas varastas mu õhtusöögi külmikust. TAHAN ÄRA KOLIDA JUBA SIIT! Ok, veel kaks nädalat -.- ja poolteist nädalat eksamini, appi.

Hetkel tuubin mingeid asju nimedega nagu Apweoiiiidfklzjnlkzjfdkzfjlksdfizdioufdz;kvj∂ß¬˚fz;oefiuz;doifuzd;if- Dehydrogenase vms.

2011-07-04T17:01:00.006+02:00

Lõpuball, mis lõppes kell 5 hommikul, lõunasöök 6 nobelilaureaadiga, ekskursioon osakeste kiirendaja juurde ja ema on külas...ma ütleks, et see nädal on suhteliselt lahe olnud :D

Ja nüüd peaks kuidagi õppima hakkama, biokeemiat 120 lk, rakubioloogiat 90 lk, geneetika 40 lk. Hmm. Päevas sann nii 4-6 lk hakkama, ning jarel on 23 päeva. Probleem.

2011-06-24T16:42:00.001+02:00

hümmrichi/weinbrenneri/ puudus. Mul on vaja 4 motivationsbrief'i kontrollida, 1 saksa ja 3 inglise keeles :DDDD

2011-06-11T11:46:00.002+02:00

Üks aasta tagasi tegime oma viimase eksami ära...Sain sellest praegu aru ja vastavalt sellele algasmul täna/eile hull mälestuste rada, vaatan vanu pilte ja meenutan ja mõtlen, kui palju on juhtunud ja muutunud selle ühe aasta jooksul ja tahan koju. :/

Ma ei tea, see ei ole täpselt koduigatsus...vist...aga tahaks millegipärast hullult veel kord krõpsu süüa ja Wiid mängida, solarisesse kinno minna ja Vapianos süüa, mööda vanalinna jalutada, Ülemiste keskuses ja Mustamäe Prismas ja Rocca al mares shoppata ja ema tehtud pizzat süüa ja oma dushi all pesta, kus saab ilma plätudeta seista ja oma mõmmi pidzhaamat kanda (jah, mul on üks kodus XD) ja terassil päikese käes lebotada ja teleka ees põrandal olla ja tugitoolis istuda ja Hiiumaal chillida. Nii et see ei ole igatsus, aga see on kuidagi lihtsalt soov neid asju uuesti teha. Ja koolis tahaks ära käia üks kord.

Ja jõule tahaks. XD

Nojah, ma siis teoreetiliselt peaks pöörduma tagasi oma histoloogia juurde tagasi, tänane eesmärk on vähemalt 30 lk. Ning võibolla minna heategevusjooksule.

6 nädalat kolimiseni
7 nädalat eksamini.

Täna lugesin 5 kuu jooksul esimest korda normaalset raamatut.

2011-05-30T15:20:00.000+02:00

Kukkusin rattalt maha.

Aua.

2011-05-18T21:04:00.003+02:00

Ok mul oli probleem minu ravikindlusega, kuna mu hambaarsti-arve pole ikka veel makstud jne. Peale nii 10 kõnet saan ravikindlustuse -sachbearbeiteri numbri. Ta nimi on btw Herr Richter. -_-

nevermind, referaadi jaoks

2011-05-15T12:17:00.000+02:00

Gene therapy for muscular dystrophy using secondary modifiers of the dystrophic phenotype

URN zum Zitieren dieses Dokuments: urn:nbn:de:bvb:355-opus-4086

Abmayr, Simone (2005) Gene therapy for muscular dystrophy using secondary modifiers of the dystrophic phenotype. Dissertation, Universität Regensburg

[img]
Vorschau
Veröffentlichungsvertrag für Publikationenen ohne Print on Demand
PDF - Benötigt einen PDF Betrachter wie GSview, Xpdf oder Adobe Acrobat Reader
4Mb
Zusammenfassung (Englisch)

The absence of dystrophin in Duchenne muscular dystrophy causes sarcolemmal instability and renders muscle fibers susceptible to contraction-induced injury. Muscle repair mechanisms cannot compensate for progressive muscle degeneration, leading to a gradual replacement of muscle with adipose and connective tissue. Viral vectors have been successfully used to deliver dystrophin cDNA to dystrophin-deficient mdx mice, leading to a partial functional and morphological recovery of dystrophic muscle. However, a complete rescue of the dystrophic phenotype may require the co-delivery of additional factors to treat secondary pathological changes of dystrophic muscle. Since several malfunctions such as mechanical, signaling and regeneration may contribute to muscular dystrophy, we sought to study a number of treatments and their relative and combined potential for reversing the dystrophic pathology of the mdx mouse. The first part of the work centers around the characterization of ARC, apoptosis repressor interacting with caspase-recruitment domain, in normal and dystrophic mdx muscle and its potential to ameliorate muscular dystrophy. ARC was shown previously to interact selectively with caspases and to prevent hypoxia-induced release of cytochrome c from mitochondria, both features that may play a role in dystrophic pathology. We examined ARC protein expression in striated muscles and found that ARC displayed fiber-type restricted expression patterns and co-localized with the mitochondrial marker cytochrome oxidase. ARC expression in normal muscle showed a distinct regular pattern of ARC positive and negative fibers, while ARC expression in dystrophic mdx muscle appeared as a less distinct, irregular pattern. To gain further insights in the role of ARC in dystrophic mdx muscle, we generated transgenic mdx mice that over-expressed ARC under a tissue-specific promoter. These mice demonstrated high expression levels of transgenic ARC in all, oxidative and glycolytic, muscle fibers. Despite the over-expression of ARC in mdx skeletal muscle, these mice developed a dystrophic phenotype. We evaluated muscle morphology in ARC transgenic/mdx in comparison with mdx animals and did not observe an amelioration of the dystrophic pathology in ARC transgenic/mdx mice in various muscles at different ages. In summary, these studies suggested that the apoptotic pathways regulated by ARC do not significantly contribute to myofiber death in muscular dystrophy. The second part of this work focuses on the delivery of insulin-like growth factor (Igf-I) to mdx muscle without and in conjunction with gene replacement therapy. We wanted to assess if the beneficial effect of Igf-I is synergistic with the protective effect of dystrophin in restoring muscle strength and function in muscular dystrophy. In contrast to ARC, the effects of Igf-I have been widely studied in various cell types and tissues. In particular, overexpression of Igf-I in transgenic mdx muscles has been shown to protect the animals from the loss of muscle mass and function and to enhance muscle repair mechanisms. We have cloned and characterized the isoforms of Igf-I that are expressed in normal and dystrophic mouse muscle. Based on this information, we have tested virally mediated overexpression of Igf-I in vitro and in vivo in dystrophic muscle and established quantitative PCR and morphological and functional assays to assess expression and effects of Igf-I. Then we delivered dystrophin (AAV-mdys) and the muscle-specific Igf-I isoform (AAV-Igf-I) to dystrophic mdx muscles via recombinant adeno-associated viruses and analyzed their relative and combined potential in ameliorating the dystrophic phenotype. Functional measurements demonstrated that AAV-mdys injected animals were partially protected from contraction-induced injury, whereas animals injected with AAV-Igf-I alone were as susceptible as mdx animals to muscle damage. AAV-Igf-I treated animals, on the other hand, showed an increase in muscle mass, which was not seen after AAV-mdys only treatment. In contrast, co-injection of AAV-Igf-I and AAV-mdys resulted in increased muscle mass and muscle strength, and in protection from contraction-induced injury. These results suggest that the combination of AAV-Igf-I and AAV-mdys acted synergistically in ameliorating the dystrophic phenotype.

Übersetzung der Zusammenfassung (Deutsch)

Das Fehlen von Dystrophin in Muskeldystrophie Duchenne führt zur Instabilität von Muskelmembranen, die somit leicht durch Muskelkontraktionen beschädigt werden können. Zusätzlich führen eine Beeinträchtigung wesentlicher Mechanismen der Signaltransduktion, sowie unzureichende Muskelregeneration, zu einem fortschreitenden Verlust des Muskelgewebes, das dadurch nach und nach von Binde-und Fettgewebe ersetzt wird. Mit Hilfe von viralen Vektoren kann Dystrophin erfolgreich im dystrophischen Muskel exprimiert werden und das pathologische Krankheitsbild verbessern. Es ist jedoch wahrscheinlich, dass eine vollständige Heilung die zusätzliche Behandlung von sekundären pathologischen Symptomen, wie z.B. den Verlust der Muskelmasse, erfordert. In dieser Arbeit versuchen wir ein genaueres Verständnis für die Struktur- und Signalfunktion von Dystrophin zu gewinnen. Darüber hinaus testen wir die kombinierte Gentherapie, bei der Dystrophin im dystrophischen mdx Muskel ersetzt wird und zusätzlich sekundäre pathologische Symptome behandelt werden. Der erste Teil der Arbeit befasst sich mit dem anti-apoptotischen Protein ARC (apoptosis repressor interacting with caspase recruitment domain). Neue Studien haben gezeigt, dass das Protein ARC in hohen Mengen im humanen Skelett- und Herzmuskel vorkommt, und dass die Überexpression von ARC in Herzmuskelzellen vor Hypoxie und oxidativem Stress induziertem Zelltod schützen kann. Dieser Schutz könnte im dystrophischen Gewebe beeinträchtigt sein, da dessen Sensitivität gegenüber diesen sekundären Reizen erhöht ist. In der vorliegenden Arbeit wurde untersucht, ob ARC eine Rolle in der Pathologie der Dystrophie spielt und ob es vor Zerstörung von Muskelfasern schützen kann. Daher wurde murines ARC kloniert und seine Expression im gesunden und dystrophischen mdx Muskel charakterisiert. Immunohistologische Untersuchungen ergaben, dass ARC faserspezifisch im quergestreiften Muskel exprimiert ist, wo es hauptsächlich in oxidativen Muskelfasern vorkommt und mit dem mitochondrien-spezifischen Marker Cytochromoxidase kolokalisiert. ARC im gesunden Gewebe zeigte ein regelmäßiges Expressionsmuster von ARC positiven und negativen Muskelfasern, während dieses Muster im dystrophischen mdx Gewebe stark unregelmäßig und weniger deutlich ausgeprägt war. Um weitere Einsichten über die Rolle von ARC im dystrophischen Muskel zu gewinnen, wurden transgene mdx Mäuse generiert, die ARC unter einem gewebespezifischen Promoter überexprimieren. Diese Mäuse wiesen eine hohe Expression von transgenem ARC in oxidativen und glykolytischen Muskelfasern auf, und entwickelten trotz ARC Überexpression einen dystrophischen Krankheitsverlauf. Es wurde daraus geschlossen, dass apoptotische Regulationsmechanismen, die durch ARC kontrolliert werden, nicht signifikant zur Muskelpathologie in dystrophischem Gewebe beitragen. Im zweiten Teil der Arbeit wurden adulte mdx Muskeln gentherapeutisch mit insulin-ähnlichen Wachstumsfaktor I (Insulin-like growth factor-I, Igf-I) alleine und in Kombination mit Dystrophin behandelt. Damit sollte untersucht werden, ob Igf-I synergistisch mit Dystrophin wirkt und das Krankheitsbild von Muskeldystrophie verbessern kann. Im Gegensatz zu ARC ist die Rolle von Igf-I in verschiedenen Zell- und Gewebetypen in früheren Studien ausgiebig charakterisiert worden. Die Überexpression von Igf-I im mdx Skelettmuskel mildert den dystrophischen Phänotyp, indem es die Muskelmasse vergrößert und Reparaturmechanismen des Muskels fördert. Es wurden die cDNAs für zwei muskelspezifische Isoformen des Igf-I kloniert und die Expression in normalem und dystrophischem mdx Muskelgewebe charakterisiert. Weiter wurden rekombinante adeno-assoziierte virale (AAV) Vektoren generiert, die unter einem muskelspezifischen Promotor entweder Igf-I (AAV-Igf-I) oder eine funktionelle Mikroversion von Dystrophin (AAV-mdys) exprimierten. Funktionelle Studien zeigten, dass die mit AAV-mdys behandelten Muskeln vor Verletzungen durch Muskelkontraktionen geschützt waren, jedoch keine größere Muskelmasse und Muskelkraft aufwiesen. AAV-Igf-I behandelte Muskeln hingegen waren nicht vor Verletzungen durch Muskelkontraktionen geschützt, wiesen aber eine größere Muskelmasse auf. Im Gegensatz dazu zeigte die Kombinationsbehandlung sowohl einen Schutz vor Verletzungen durch Muskelkontraktionen, als auch eine erhöhte Muskelmasse und Muskelkraft. Aus diesem Ergebnis konnte geschlussfolgert werden, dass Dystrophin und Igf-I synergistisch wirkten und die Kombinationsbehandlung den Krankheitsverlauf stärker abschwächte als die jeweiligen Einzelbehandlungen.

Dokumentenart: Hochschulschrift der Universität Regensburg (Dissertation)
Begutachter: Jeffrey (Prof. Dr.) Chamberlain
Tag der Prüfung: 30 Juli 2004
Institutionen: Biologie und Vorklinische Medizin
Stichwörter / Keywords: Gentherapie , Muskeldystrophie , Duchenne-Syndrom , , Gene therapy , Duchenne muscular dystrophy
Dewey-Dezimal-Klassifikation: 500 Naturwissenschaften und Mathematik > 570 Biowissenschaften, Biologie
Status: Veröffentlicht
Begutachtet: Ja, diese Version wurde begutachtet
An der Universität Regensburg entstanden: Ja
Angelegt von: Universitätsbibliothek Regensburg
Eingebracht am: 27 Okt 2009 07:49
Zuletzt geändert: 05 Feb 2010 13:54
Dokumenten-ID: 10266

Ainult Heidelbergis...

2011-05-14T10:10:00.002+02:00

Peab natuke harjuma ikkagi Heidelbergi atmosfääriga - see on väga lahe ja sobib minule ja ma armastan seda, aga kuidagi mõnikord vaatan seda küljest ja mõtlen - wtf :D

-Teel ülikoolist koju saab näha dialüüsi ja vaadata intensiivraviosakonna aknadest sisse, samuti vähemalt 4 jänest.
- Arstid täielikus op-riietuses ja jalgratta peal on täiesti normaalne nähtus
-Trennis on 80% doktorigraadiga.
-"Seminar" on suur ruum, jaotatud tahvlitega 7ks väiksemaks toaks, kus istuvad 5 tudengit ja tuutor ja ultrahelimasin - üks tudengitest lamab ja ülejäänud vaatvad, kuidas mõõta kusepõit/pankreast/neeru/maksa.
Ja see et mu ühikas asub maailma ühe ainulaadsema kiirituse-teraapia keskuse juures ja nii. Kuulen öösiti kiirabi-helikoptereid. Kõik on juba täiesti tavaline :D

Ülikooli linnaku "shoppamise tänava" suhteliselt ääres on olemas üks kohvik, mis ei ole ülikooli kohvik vaid nö "normaalne". (Väga kena koht, hämara valguse ja diivanitega) Läksime sinna eile, sest oli hilja ja tahtsime süüa :D

Nonii.

-Helistab kirurgia osakond ja tellib "oma tavalist" pizzat, toimetamise koht - traumapunkt
-Me võtame välja rakubioloogia ja biokeemia õpikuid ja hakkame neid võrdlema - aga me ei ole imelikud, sest kõrvallauas loeb üks tüüp ja rakubioloogia õpikut.
-Siis sisenevad kaks arsti, rohelistes op-riietuses ja valgetes kitlites, õhtusöögipaus...

Nii et jah. Mõnikord hakkab see kõik nii sürreaalsena tundma.

Imelikud mälestused ultraheli skripti kõrvale XD

2011-05-12T00:17:00.000+02:00

(Tervitusi Gretele XD)

Ah jaa - mis sa teed, kui 24 h on liiga vähe? Väga kerge, ülikoolist keel pool 9 tagasi tulla, kell 10 õhtul lähed jooksma, kell pool kaksteis hakkad õppima, kell pool 2 seletad bioloogiat teistele ja kell 3 lähed pesu pesema. Jou. Pole ime, et pea valutab.

Täna sai kuuldud ka ühte ettekannet Piirideta Arstidelt...paneb mõtlema.

Veel üks hea päev

2011-05-08T12:56:00.002+02:00

Eile oli lahe...v.a füüsika eksam, aga sellest peaks loodetavasti läbi saama. Paaris ülesandes feilisin, aga nojh. Peale seda oli aga juba 27 kraadi varjus, nii et sõitsime rattadega läbi kogu linna (mööda Neckarit ja üle vana silla) Marstallisse sööma. Huvitav random fakt - Marstall on üliõpilaste söökla alataes 1920st aastast. XD Nii et praegu tähistab oma 90. sünnipäeva ja seal mängib lahe 20ndate muusika :D

Peale seda lühike poes käik, et osta grillimise asju ja siis Neckari äärde grillima - lõpuks oli

meid nii 30 inimest ja 2 grilli, osa inimesi ei ole ma veel kunagi näinud. Nämm. Grillitud bananaanid, juust, kebab, kalkun XD :DMingi mälumäng oli ja võrkpall olija siis oli külm ja läksime koju filmi vaatama.

Päeva õppetund: Kui sa oled Neckari ääres ja sulle helistatakse ja küsitakse, kus sa oled, siis "suure puu juures" EI AITA. Samuti ei aita "Vee ääres". Lõpuks leidsime koha üles, samal hetkel kui vingusime teejuhatuse üle, vingus teine seltskond ka samaaegselt. Lehvitasime neile. XD

Ja nüüd peaks...anatoomiat ja füüsikat kordama, sest homme algab ultraheli kursus. Hinne on mul nüüd tegelikult suva, aga kursus on huvitav.

Ah jaa, elusate anatoomia on nüüd läbi...natuke sado oli see kord kuna alguses toppsiime üksteisele suurt toru kõrva, siis põletav ere valgus silma, siis vajutada kõht nii 10-20 cm sisse ja siis refleksihaamer. XD Ah jaa , mul on mingi eriti haruldate refleks olemas, et kui tõsta käsi keskmise sõrmega ja lüüa vastu teisi sõrmi, siis pöial liigub ka. :D Näeb lahe välja.

Ah jaa, see vere doonorluse metõde feilis ikka tõsiselt (Praegu on juba natuke vähem värvi kui eile XD)

You've reached your fail limit

2011-05-06T19:37:00.003+02:00

Täna õnnestus mul ära kaotada oma võtmed. Viimasena mäletan, et tegin oma jalgratta luku ülikooli ees lahti, ja kui peale loengut ja lõunat tahtsin koju sõita, siis ei olnud võtit ei kotis, ega loengusaalis ega ka sööklas.

Nojh. Maksin 22.5 eurot Hausmeisteri juures ja sain kohe uue toa/maja/postkasti võtme. Köögikappi võti maksab veel 10 eurot, aga kuidagi on mul räige kiusatus selel lihtsalt katki teha ja säästa need 10 eurot. Kui keegi väga tahab minu leiba varastada, siis palun väga.

Aga Reischli kasvatust on märgata. Esimene probleem võtme kaotamise juures, mis mulle pähe tuleb - OMG kalkulaator! (Teine - Formelsammlung!)

Jalgratta varuvõti on mul nüüd ka olemas. Suurim probleem on vist mu Eesti võti, kuna see oli ka suhteliselt kallis. : / Nojh, see probleem võib nii pool aastat oodata vist.

Ah jaa - siin tuleb virtuaalne happy dance, kuna ma sain anatoomia tuutoriks ^^

Käisin uuesti verd annetamas. Nii et hetkel chillin voodis ja joon teed. Ning üritan oma negatiivse motivatsiooniga midagi füüsika eksami jaoks teha homme. Se eon liiga hull - tõsiselt ma pole oma elus veel kunagi nii halvasti eksamiks ettevalmistatud. K.a eesti ajaloo tööd. :D

Hullumaja

2011-05-01T21:35:00.003+02:00

Elu on lihtsalt nii hullumeelne praegu ja stressihormoon on arvatavasti laes, aga nii palju asju oli/on teha, et uni on lihtsat unustatud - sest kõik on ja kas vajalik või huvitav.

Loengud algasid biokeemiaga - ja enne igat loengut on vaja vähemalt kaks tundi, et kõik läbi vaadata, ja teha kindlaks, et midagi aru ka saad. Samaaegselt töötasin palju Mannheimis, kuna eksamid lähenevad ja me olime osaliselt kahekesi seal (tavaliselt oleme 4-5 seal). Samaegselt füüsika protokollid, mis oli statistika ning minu värdjast tuutor keelas arvutiga arvutamise ja teine värdjast tuutor ütles, et ma pean kõik uuesti tegema, sest ma kirjutasin antud arv alguses ühe komakohaga valesti -_- Siis sai veedetud kõike mõttetum kursus mu elu jooksul, nii umbes samal tasandil vene keele ja kunstiga, nimelt psüholoogia. Jaaa, magame tund aega ja maalime, mida me unes nägime ja samaaegselt puudun ma kolmest (semestri kõige tähtsamatest) biokeemia loengutest, mida ma ei ole ikka veel läbilugenud.

Grr.

Siis kohe tuli mu isa külla, ja siis sai veedetud nädala Pariisis (isaga - see on nagu väikelapsega ju. Väsitav -_-), ja keskööl tagasi tuldud, siis varahommikul isa lennujaama bussi peale, lõpuballi kutsetega oli jamamine ja siis kohe seminarile Hallese, kus siis sai kogu päeva töödatud ja positsioonipabereid arutatud ja õpitud ja hääletatud (väga tähtis tunne ^^) ning öösiti pidutsetud. Niigi napp uneaeg sai veedetud suures spordihoones, nii 80 inimest koos. Nii et jah. Kahe päeva peale 7 tundi und.

Järgmised nädalad ei lähe kergemaks, kuna 6 päeva pärast on füüsika eksam, milleks ma ei ole üldse õppinud veel, ja loenguteks peaks ka valmistama, kuna hiljem ei jõua seda kõike korrata, ja ülejärgmine nädal on mul ultrahelikursus, m.t lisa 12 tundi nädalas + 5 testi +eksam, ja see nädan on mul veel aal, ja on vaja anatoomia referaati teha, ning lisaks on mul inglise keele kursuse kirja panek ja trenn ja piletite müük ja kodus pole midagi süüa ja pesu on vaja pesta.

Nii.

Dude. Ma ei tea, kuidas ma kõike jõuan. (Ja muidugi ma ei tee midagi kasulikku praegu, vaid kirjutan oma blogisse ^^)

Ja lõpuks - unustatud fotod :D

2011-04-04T11:51:00.006+02:00

Grillimine...aprilli alguses...
Vikerkaar! Topelt vikerkaar!
Koristamine oli ka täitsa meeldib peale pannkooke...
Pannkookide küpsetamine
Füüsika loeng...alati intensiivelt külastatud
Mürgine gaas keemia katse ajal
Intensiivne piparkookide küpsetamine
Ja piparkookide voolimine...
Keemia õpimine...ah, oli lõbus

Salajane keelatud foto - anaatomia saal seespoolt. Pildistamine viib ülikoolist väljaviskamini, keegi tegi aga selle ikkagi. :D Nii et unikaalne võimalus seda näha.
Keskendunult Loopin Louie mängimas...- ajurakkud peavad ka puhkama.
Erm...ärge küsige.
Piparkoogide ja glöggi õhtu...veel enne jõule.

Yay! Singivõileib...aua

2011-03-31T09:33:00.003+02:00

Tänase hommiku alustasin pidulikult singivõileiba söömisega. Tegelikult on iga kord valus, kui ma suu lahti teen, aga kuna eilne päev möödus õunapüree ja jäätisega ja kartulipüreega, tahan midagi tahket ka süüa.

Aga ok. Sai siis poolteist päeva Berliinis ära käidud, edukalt peaaegu rongile hiljaks jääda (ärge usaldage bahn.de-t...ütles vale bussigraafiku ning jäin s-bahnile hiljaks siis), kogu rongireisi füüsikat teha...Hunks saadab muideks tervisi kõigile ja ootab meile :D Oli omamoodi lahe ikkagi...suur voodi ja vann ja diivan ja kamin ^^ Järgmise hommiku tegin uuesti füüsikat, siis...eksisin Berliinis ära, otsides Eesti saatkonda, kuna bussijuht sõitis mu peatusest mööda, sest ma väidetavalt ei öelnud talle, kus ma maha soovin minna....Ma vajutasin ju nuppu!!!! Ja läksin ukse juurde! Aga njh, telefoni abiga leidsin siis selle armsa maja üles, konsulaarosakond...mis on keldris, veetsin 15 minutit ja siis olin juba jääkülmas hallis Berliinis oma "sooja" (Heidelbergi jaoks) riietusega. Grrr, kui kuradi külm oli seal. 5 kraadi ja tugev tuul, ja mul ei olnud ei korraliku mütsi ega kindaid...Lõpuks läksin kusagile poodi ja vahetasin kampsuni soojemaks. Nojh, siis leidsin Dussmani üles, seal läks elu paremaks ^^ Ostsin endale ühe raamatu (suuuuuure pingutusega. Lühiajaliselt tahtsin juba nii 5 raamatut osta), läksin välja, nägin vapianot...^^ Ja siis oli see pikk tee ainsasse kohta, mida ma tean, et seal on internett berliinis - starbucks, kohe brandenburgi tori vastas.Oleks lahe olnud, aga seal oli ka räigelt külm. Nojh, siis sai uuesti rongile, mis jäi ainult 10 minutit hiljaks, vaatamata streigile- teised rongid sõitsid 40- 60 minutit hiljem välja, ning uuesti 6 tundi istuda, see kord mitte ainult füüsikat vaid ka psühholoogia referaati teha. Muidugi jäin siis ka edukalt pool minutit viimasele bussile hiljaks, ning pidin taksoga koju sõitma. Ja siis kukkusin surmväsinult voodisse, valutava selja ja jalgade ja õladega.

Erinevalt berliinist sai siis uuesti süüa oma hommikusööki botaanilises aias pluusi väel :D Ning ma ei pea füüsika protokolli ümber tegema ^^ Juhuu^^
Niiing eile siis mu elu tipphetk, kaks tarkusehammast sain välja. See kestis koos tuimestuse järgi ootamisega ja peegli ees nägu puhastamisega maks. 15 minutit. Aga issand, kui närvis ma olin. Üks sõbranna tuli koos minuga kaasa õnneks julgestuseks ^^ Ja siis sa istud hambaarsti toolis...ja näed, et sinu ees on selline hiiglaslik tuimestuse süstal, skalpell ja mingi mettallist hiiglaslik kang vms. Ma sattusin suht paanikasse ja oigasin iga väikese valu peale :D Aga tuimestus oli kuidagi väga hull...Aua. Mingi kurgus läks tuimaks. Ja siis oli tegelikult lahe, kuna ta võttis skalpelli ja hakkas mu hammast välja lõikama, ja ma ei tundnud mitte midagi :D Ja siis õmbles, just nii nagu ma olin õpinud, see oli suht naljakas.

Päeva sai siis veedetus külma joomisega ja chillimisega...enne magama minekut hakkas see nii räigelt valutama, aga nüüd...noh, õmblused valutavad ja ei saa eriti suud lahti teha ega naeratada, sest siis tõmbab niite. Aga elan. :D järgmisel kolmapäeval siis uuesti -_-

2011-03-23T00:35:00.003+01:00

Nii, kell on pool üks öösel ja ma lahendan füüsika ülesandeid. Muidugi, kui ma ei oleks kaheks tunniks lihtsalt magama jäänud päeval, oleks praegu alles pool 11. Ja tegelikult peaks homse bio tunni ettevalmistama, aga selle teen ma homme rongis vist. Või lihtsalt ütlen, et säh, loe ja tee märkmeid -_-

Ning ma pean veel korruse kööki koristama. Grrrr.

Vähemalt sain eile kell pool 11 magama mindud...ja v.a sõnum, mida üks kõhuviirusega sõbranna saatis kell pool 5 öösel, sai siis enam vähem välja magatud...mida läheb homme vaja, sest peale loengud on mul siis kohe füüsika praktika, mis lõpeb kell viis ja siis ma kohe jooksin rongi peale mannheimi ja peale seda on meil siis ühe wg-alustamispidu. Nojh.

Ning...eesti passi jaoks on vaja 40 x 50 fotot. Euroopa standart on aga 35 x 45. Mul on vaja nüüd mingi era-fotostuudiosse minna, kui ma tahan 40 x 5o fotot, kuna sakslastel ei ole aparaate, millega ebastandartseid fotosid välja trükida. Ma helistasin ka saatkonda, küsisin, kas see foto sobiks vbl. Blond hääl ei teadnud, "aga võtke kaasa, koha peal vaatame." Vastasin siis, et ma tulen üheks päevaks teisest saksamaa otsast passi teha, mul ei ole eriti aega fotodega koha peal mässada. Nad ikka veel ei teadnud. Grrr. 13 eurot aknast välja visatud lihtsalt.

Nojh. Veel tegin hamstrimoodi sisseoste hmist...kuni mu süütunne ajas mind rahakotist eemale füüsikat tegema. :D Sain peaaegu samasuguse mütsi, mida jaffi ajal solarises ära kaotasin.

Nojh, veel kaks loengut....reedel veedan siis päeva perearsti juures, kuna kaks päeva mis mulle sobiksid, 1 ja 4. aprill ei sobi talle. Nii et nüüd jään viimasest füüsika loengust ja esimesest bioloogia loengust ilma (11. aprill)

Muidu on siin kevad tulnud, ja kogu ülikoolilinnakus õitsevad kirsipuud ja nartsissid ja maikellukesed, mis on lihtsalt üks ilusamaid asju, mida ma olen elas näinud. Ja botaanikaaed on imeline, eriti see osa mis jääb söökla ja füüsika praktika hoone vahel. Meil on isegi palm seal. Täna sai siis Chez Pierre'i (ülikooli kohvik) kõrval tiigi ääres T-särgis päikese käes lebotanud ja tuli räige jäätee isu. Selline korralik jäätee suures klaasis jääga. :D

Nädalavahetus....lõpuks

2011-03-19T15:49:00.002+01:00

Ma arvan, et ma ei ole juba ammu nii õnnelik olnud, et nädalavahetus on. Need füüsika loengud on ikka päris koormavad - ma olen kuidagi harjunud, et loengud algavad veerand 12 ja kestavad maksimaalselt poolteist tundi. Ning ega need anatoomia professorid eriti ei viitsinud kõik 90 minutit meile midagi jutustada, tavaliselt olid loengud siis ühe tunni pärast läbi.

Füüsika loengud algavad aga kell 9 - meil on isegi loengukell. Esimesega peab juba istuma oma kohal ja teisega algab loeng. Ja siis nad kestavad selles umbses keldris, kus haiseb ja ei ole üldse õhku, ja kui seal natuke on, siis see on nii kuiv, et mul hakkab sõrmedest ja ninast kohe verd jooksma, 3 tundi ühe väikse pausiga. Ning jah, tegemist on ikkagi füüsikaga ja mitte anatoomiaga, ja kuigi kogu selle aja jooksul oli meil kuskil 4 valemit, mida me Reischliga ei ole läbi võtnud, peab ikkagi kaasa mõtlema. Nii palju Drehimpulsi ja Magnetfeldstärke ja Magnetflussidichte kohta ma ka ei mäleta.

Ja siis peale seda oli mul...üks kord füüsika praktikum kella viieni, ja me pidime mingeid innere widerstände välja arvutama, ja see oli nii julm lihtsalt. Ma saan sellest nüüd aru, aga mingil hetkel pidi mingi 4 erinevat valemit peas võrdlema või nii. Ja veel üks päev olin jälle füüsikas ja tegin oma strahlenschutzi järeleksamit.

Ja nüüd ei ole mul eriti enam vabandusi, miks oma protokolli mitte kirjutada. Mul on juba kaks rida kirjas. :D

Füüsika praktikad toimuvad aga nii armsas majas. Väike kahekorruseline maja linnaku ääres, kus on palju väikseid klassiruume, põrand on kaetud vaibaga, seinad ja uksed on puidust, eriti uhked vetsud siniste seintega...Puidust mööbel, joogiautomaadid. Nii imelik, eriti peale anatoomia ja keemia laboreid, kus on kõik valge ja metallist ja klaasist ja kannad valget kitlit. XD

Aga issand, kui tüütud on katsed. Ma pidin 55 korda stromi mõõtma, peale seda kui olen liigutanud widerstandi nii, et spannung on muutunud. Grrr. Kamoon, isegi koolis saime seda nupuvajutusega teha.

Grillimine eile feilis, kuna oli vihm ja natuke külm...nii et oli pannkoogiõhtu, või pigem öö minu ühikas. Kasutasime ära kaks kilo jahu, pakk mune, 4 pakki piima ja kolm moosipurki, ning täna saime kööki väga kaua pestud, aga oli lõbus...eriti kui pliit üle kuumenes ja sinna natuke õli sattus ja see põlema hakkas...

Pannkoogiõhtu läks sujuvalt pokkeriõhtuks üle :D

Ah jaa, keemia eksamis sain siiski 37 40 st punktist. ^^ Samas läbi kukkusid meil tervelt 8 inimest 350st. Nii et LOL.

Veel oli tegelikult võimalus eile spontaanselt sõpradega Kölni sõita, aga kuidagi kommunikatsiooni feili tõttu, kus ma algselt arvasin, et mind ei kutsutud ja olin vastu, ja siis kui sain aru, et ma olen ka kutsutud, olid teistel juba teised plaanid, ja siis oli juba liiga hilja. Nii et istun siin, naudin päikest ja erm...füüsika protokolli. :D Nojh, ma pean ju ainult 10 graafikut millimeetripaberi peale joonistada...-_-

P.S Yay Fazer ja Tetley roheline tee!!!!!!!

2011-03-15T23:26:00.003+01:00

Nii, mul on nüüd uhke printer laua peal, mis võtab nii umbes ühe neljandiku minu lauast...Ning ma unustasin paberi ja juhtme (märkasin juba kodus väikselt trükitud kirja, et usb kaablit pole komplektis) selle jaoks osta, nii et hetkel võin ainult kopeerida ruudulisele paberile :D On lahe, ta saab korraga mitu lehte skännida ...ja on isegi faks ka. Nii et jah, mul on faks. Telefoniühendust pole, aga faks on.

Ja siis täna sain veel õppida, kuidas kirurgilisi haavu õmmelda ja maosondi õigesti asetada (läbi nina). ja selle eest sain veel raamatukinkekaardi, sest mind filmiti ja hakkatakse analüüsima, kui õigesti nad õpetavad. Nukuga oli natuke lollakas seda maosondi harjutada, kuna nukuga pidi ka rääkima. Kuus korda järjest. Ma lõpus ikkagi feilisin, ja unustasin sondi teibiga kinnitada. Uups. Nojah. :D Valge kittel oli ka lahe, mitte selline odav, mida me anatoomias 15 euri eest kandsime, vaid päris arsti kittel :D.

Ja muidu on teemas füüsika...mis on meil ikka suht kerge. Ma just valmistasin ühe ülesande, mida me ühes reischli klausuris...9ndas või 10ndas lahendasime. Nii et hetkel ei olnud midagi uut minu jaoks...vbl ideaalse gaasi seadus, aga see on üks valem. Loodetavasti jätkub see kerge asi.

Tegin täna esimest korda elus pannkooke...tahtsin teha väga palju ning kutsuda väga palju ära toidetud :D Millalgi on meil plaanis teha disney õhtu... Peab ainult raamatukogust filme laenutama, jäätist ostma, muffineid küpsetama, kakaot keeta. Poisid ütlesid, et jajah, nad mängivad siis kõrvaltoas pokkerit või nii.

Ning jah, siin on ka soe...nii et plaanis on ka millalgi Neckari ääres grillida...probleem on ainult grilli olemasolus. XD

Peaks ikkagi varakult magama minema, täna jäin füüsika loengus magama, nii et ilalaik tekkis skripti peale. : / Need detailid, mida kedagi ei huvita. :D Minu voodi parandati ka ära, nii et ööd.

2011-03-09T23:53:00.003+01:00

Veel üks tappev viirus sai nüüd loodetavasti üle elatud...Need kolm põletiku möödusid siis edukalt antibiootikumide abiga - (Arst küsis veel - On sul aega haige olla...Ei. Mida sa teed? Ma õpin meditsiini - ok, antibiootikumid) Nad olid ikka eriti räiged, aga aitasid. Nojh, kõik nagu möödus, algas lahe vaheajasport koos jooga ja pilatesega, mis olid mõlemad lebod, ja siis läksin konditsiooni-trenni. Ja siis kui pesema läksin, siis ei olnud sooja vett. Ja siis tagasi pidin ka avatud akna all jooksma, oma tuppa, sest mingi naaber ei saa prügila ja ühika koridori vahel eristada. Siis õhtul läksime veel välja (veel üks naljakas feil..vaadati mind, dimit, ja ei lastud klubisse sisse.)

Siis algas köha jälle...ja next thing I know, värisesin siis õnnetult voodis 40se (Mõõdan esimene kord - 38. Rahunen natuke maha...siis hakkan jälle värisema....siis 5 minuti pärast oli juba 38.7, veel 5 minuti pärast 39.4...) palavikuga ja jooksin (pigem roomasin) perioodiliselt vetsupotti kallistama. Ei läinud ka füüsika kohustusliku strahlenschutsbelehrungi, ehk siis ma pean nüüd järeleksami tegema millalgi järgmisel nädalal, aga see on mingi 15-30 slaidi...käib kah. Kõike oleme juba reischliga nagunii õppinud.

Nojh aga nüüd on dimi, kes siis need kaks ööd enastsalgavalt minu eest hoolitses, ise 40se palavikuga voodis ja ma üritan oma natuke taastatud jõududega tema eest hoolitseda. Ehk siis meil on siin lõbus, jagame värvilisi tablette ja nii.

Teistes uudistes...veel enne seda...vaatasin lõpuks ka Requiem for a Dreami ära. Ikka tõsiselt hea film. Isegi kui mulle ei meeldi tavaliselt sellised psühho-filmid, oli see ikka täiega hea. Ah jaa, ning shisha-baaris sai ka käidud. :D Sarjast anniness avastab maailma.

Redel on siis keemia töö ka veel, milleks ma ei ole nüüd nii palju õppida saanud...Aga ma olen ikkagi kõik praktikumisissestumistestid suhthästi ära teinud...ja niivõrd, kui ma kordamisküsimusi vaadanud olen, saan ma ikka loodetavasti oma 60% kätte : / Kirjutan ma ka seda kusagil ...zoologia loengusaalis, pidin google maps' kasutama :D

Ah jaa, ning mis on üks teema kogu füüsika õppeprogrammis heidelbergis, mida ma ei ole õppinud - statistika. Mille kohta pean ma referaati tegema? õige, statistika. Grrr.

2011-02-28T14:28:00.003+01:00

Nii, keemia pratika on edukalt läbitud...kuigi osa asju pidin õppima nii pool tundi enne testi, oli miinimumpunktide arv mul 26.5 30st...

Nüüd on siis paar chillimise päeva möödas, kus käisime...aasia restoranis - ma olen nüüd sushi fänn, see oli lihtsalt nii hea seal :D ...siis kaks korda hommikusöögi brunchil, üks kors sünnipäeval ja teine kord...lihtsalt nii. Kallis, aga mõnus, kui hommikusöök lõpeb kell 15, ja siis hakkad aeglaselt elama. Tegin oma toas lõpuks putukatõrje ära, nii et nüüd tuulutan intensiivselt ja istun soojas pusas (ülikooli pusa ^^ ostsin lõpuks enda anatoomia-läbimise auhinna ära) ja õpin keemia eksamiks Ehituslärm segab rohkem kui külm ja hais kokku... Peale neid teste on vaja tegelikult ainult paar asja üle korrata, nii heterocyclen ja DNA basen ja selline värk.

Kuna isegi meditudengitel on see nädal tegelikult põhimõtteliselt vaba, on enamus nüüd koju sõitnud...Tahtsin ka, mul algas nädalavahetusel jälle koduigatsus peale.

Aga tegelikult see ei tasu ennast ära, sellest ma saan aru. Piletid maksavad, eriti kui nii lühiajaliselt osta, ikka nii 300 eurot ja oleksin saanud kodus maksimaalselt 9 päeva olla, miinus kaks päeva reisimist. ja nendest 5 päeva oleks jälle vist üksinda kodus olnud või nii. Ja ilm on siin ka parem - täna käisin pluusi ja avatud mantliga ja oli palav, kuigi mütsi ei olnud.

Ning pidanuks siis ikkagi POL'i, mata eelkursuse ja tänavakooli ülelaskma. POL ei ole nii mõttekas, arutame patsientide toimikuid...sellel on rohkem meelelahutuslik väärtus, aga mingi väärtus ikka on seal. Mata eelkursus on vist minu jaoks vägagi mõttekas, kuna tasemetestis ei suutnud isegi pq valemit meenutada XD Rääkimata picomeetrite muundamisest kuupmillimeetritesse. XD ja tänavakool - ma hakkan nüüd tänavalaste koolis järeleaitamistunde matas ja bios andma, seda oleks ka kuidagi kahju üle lasta.

Peaks ka oma jalgratta lukkuga mässama hakkata, kuna võti ei ole ikka veel leitud ja ilmad on soojad ja tahaks sellega ka sõita. XD

2011-02-11T19:49:00.000+01:00

"Hei, ma tegin täna anatoomia kolme erineva põletikuga ära, ja kuidas sinu päev läks?"

2011-02-05T16:47:00.000+01:00

FUUUU!

Alguses kõhuvalu, siis palavik, ja nüüd peavalu, mis isegi peale 400 mg Ibuprofeni ei ole ära läinud. Tahaks elada ka millalgi...

EDIT:

Nohu.

Väsimus.

Kurguvalu.

Köha.

Kõrvavalu.

2011-02-04T19:11:00.000+01:00

Nii, 80% anatoomiast on tehtud. Eksam kestis viis minutit. Kaks võimalust, kas see oli sellepärast, et jäi hiljaks 15 minutit ja ei viitsinud mind rohkem küsitleda, või ma särasin oma vastustega eriti kergetele küsimustele. Fossa pterygopalatina...ok, see ei ütle mitte midagi kellegile, aga see on üks pragu kolju kontide vahel nii umbes nina/silma taga. Viie auguga, kus siis liiguvad erinevates suundades närvid ja veresooned silma/ninna/suhu/tagasi ajju...siis ma pidin ühe närvi teekonda ajust kirjeldama, või täpsemalt öelda ühe närvi osa, mis hiljem sellest lahku lööb ning nii umbes läbi 10 erineva augu liigub. Siis kõri ja suu musklid, oma kahe erineva närviga kolmest erinevast kohast või nii. Ja oligi kõik. natuke tüütu isegi, tuubid kuu aega ja siis on 5 minutiga läbi. Tekkis kohe tahtmine öelda, et "Eiii, ma õppisin kogu kõrva ja silma ja kõik 12 närvi ja nina stuktuuri ja hääle tekkimise ja ja jaja..." :D

Peale muffini ja tee ülikooli kohvikus veetsin päeva erm...magades. Magasin isegi skype'i helistamise maha - sellise, mida on tavaliselt kuulda kõrvalühikatuppa. Kell kolm või neli hakkasin uuesti liikuma poodi ja keemilise puhatusse ja nõusid pesema, mida olin viimaste päevade jooksul jätnud. Ja nüüd siis linna, enne kui ma neuroanatoomiaga pihta hakkan :D

I love it when a plan comes together. It always does, but I have no idea how."

2011-02-02T20:55:00.000+01:00

Eksam läheneb...ja läheneb...eile oli mul väike paanika, kuna prof tuli ja hakkas aju seletama ja jagas meie lehti laiali, kus on julmalt neuroanatoomiat, mida me tegelikult ei pidanud selleks eksamiks üldse õppima. Ehk siis ajus närvi alguspunktid. Mida võib võrrelda valge seinaga, kus sa pead mingeid juhuslikke punkte näitama.

Ja siis...ta hakkas küsima koljuauke....ka üks teema, mille kohtas ma mõtlesin, et jaaa, okei, õpin üks kord ära nii kõige tähtsamad. Tjah. Ta küsis kõiki kuradi imepisikesi kanalikeseid, mida ei ole isegi näha. Väga positiivne. Eile oli veel psühholoogia sissejuhatav seminar, ka feil minu poolt - oli paar huvitavat referaadi teemat, nt stressi neurobioloogia, lõdvestavad tehnikad, Burn-Out sündroom, rakuvõrgustikud depressiooni puhul, Freudi lapse arengu teooria. Ja, tore, et ma ühe nendest sain, eks ju. Lõpuks sain ma toitumishäired ja perekonnateraapia. Käib kah. Seminar on naljakas...ma valisin selle peamiselt sellepärast, et see nii ideaalselt aja poolest sobis. Ja kõik teemad olid minu jaoks sarnased. Minu seminar on siis psühhosomaatiliste haiguste kohta, ehk siis haigused, mida põhjustavad psüholoogilised probleemid. Stress - peavalu nt. Ja osad täiesti usuvad meil, et kõik haigused on põhjustatud aju poolt, teised on täiesti skeptilised ja isegi sissejuhatava seminari jooksul läks kisklemiseks. Nojh. Alguses pea ja kaela eksam, siis närvisüsteemi eksam, siis virtuaalse anatoomia eksam, siis 5 keemia testi ja keemia eksam, ja siis hakkan oma stipendiumi pikendamise ja psüholoogia referaadiga tegelema, ja siis füüsika. Kuidagi peaks see klappima.

Siis täna õpisin paanikas 9.30-st kuni kella kolmeni pausita, siis olin veel tund aega anatoomia saalis, vaatasin oma laiba silma ja aju modelle. Vähemalt meie laip ei haise, osad haisevad lihtsalt nii rõvedalt, et neid ei saanud kilekotist välja võtta. Sorri, et ma niimoodi räägin, aga see on nii :D

Peale seda olin suhteliselt k.o...Nii et alles nüüd hakkasin aeglaselt neid närvialguspunkte õppima. Loodetavasti jõuan siis selle kõik oma vaese ajju sisse tõmmata, k. a koljuaugud. Internet eriti ei aita sellele kaasa. Blaargh. Vähemalt olen hetkel naatuke rahunenud.

"Hei, lähme vanalinna raamatukokku (=humanitaarained) ja naerame neid välja, sest neil on vaheaeg." saab päeva parima idee auhinda.

2011-01-27T00:08:00.000+01:00

Õppimine, õppimine jne...

Järgmisel reedel kell 9 on siis esimene eksam...hetkel olen ma tegelikult nii kõik ära õpinud üks kord, aga see ei tähenda, et ma seda oskan. On vaja tõsiselt korrata, ja seda ei meeldi mulle üldse teha :/ Ma üritan siis tavaliselt neti testidega ja cd-ga ja filmidega kõik üle korrata. Siis tuleb 11. veel üks eksam, mille jaoks on siis üks nädal aega, siis on 14. veel üks eksam, aga see on valikaine, nii tähtis see nüüd pole. Samas on ainus aine, kus hinne loeb. Ja peale seda hakkab kohe keemia praktika, kus igal päeval on mingi töö.

Peale seda lagab kohe keemia, ning täiesti lõpp, kui raske see siin on nüüd. Mu ees on 6 ülesannet esmaspäevaks, ning ma ei saa isegi aru, mis nendes küsitud on. Ma olen keemia kõik veebruari lõpuks lükkanud, nüüd aga ei ole enam kindel, kui võimalik see on.

Nojh, reedel on siin mingi eriti varajane karneval, nii et natuke lõbutsemist ikka on.

Ok, ma tulin täna just trennist, nii et olen eriti väsinud. Aga see on vähemalt hea väsimus. Ja nüüd magama/õppima...pean veel mõtlema.

Ah jaa, passi ei saa aukonsuli juures taotleda. Nii et yay, berliin. -_- Millalgi psüholoogia/ultraheli/füüsika/esmaabikursuse/isa külaskäigu vahepeal peab seal ära käima. Ehk siis 10-14 tundi rongiga ja 100 eurot läheb.

vere andmisest ja passist ja veel

2011-01-22T10:47:00.000+01:00

Oli plaan lõpuks minna verd andma, kuna tuli aeg, kui ma ei ole nädal aega haige olnud ja loeng pidi ka eriti igav olema sellel päeval. Mulle soovitati veel, et võta pigem pass kaasa, äkki nad sattuvad segadusse id kaardist.

Fain, hakkasin passi otsima, ning ei leidnud. Ma ei tea, kus mu pass on. Võib-olla jätsin eestisse, võib olla on siin kusagil paberite vahel. Samas ma leidsin passi koopia ning mulle tuletas see julmalt meelde, et pass saab septembris läbi. Ehk siis, on vaja millalgi uut taotleda. Probleem on selles, et ma ei tule enne jõule arvatavasti Eestisse. Posti teel võib passi taotleda, et vana pass ei ole vanem kui 2 aastat, mul on ta 4 aastat vana.

Ehk siis ma pean passi taotlema kas Berliini või Pariisi saatkonnas. Pariis on isegi lähedam - 3 tundi rongiga Mannheimist ja 40 eurot odavam.

Teine probleem on, et nad enam ei saada passi postiga koju. Ehk siis ma pean teine kord ka Pariisi sõitma. Mulle meeldib küll Pariis, ning ma tahaks hea meelega sinna sõita, aga kamoooon. need 280 eurot võiks paremini ära kulutada.

Prantsuse saatkonna kodukal oli midagi kirjas aukonsulite kohta, saatsin meili Berliini saatkonda, et järgi küsida. (Palun, palun, palun et ma saaks aukonsuli juures taotleda...ta asub nimelt Ludwigsburgis, ehk siis tund aega rongiga ja 18 eurot). Aga nad ei ole mulle vastanud. Pfft. Esmaspäeval helistan ja küsin järgi.

Tegelikult mul ei ole passi hetkel nii väga vaja, reisida euroopa sees saan ID kaardiga, mis õnneks kehtib veel paar aastat, aga pass on ikkagi tore asi omada või nii...

Nojah, eile käisin siiski verd andmas. Peale pikka järjekorras seismist, kuna korraga tuli nii 7 meditsiinitudengit ("Hei, loeng on igav, lähme verd andma!") ja seal oli üks õde, kes kõigil mitte ainult dokumente kontrollis, trükis neid arvutisse, jagas ankeete välja, vaid ka mõõtis hemoglobiini veres ja vastas küsimustele.

Ma olin juba nii närvis siis, et mul hakkas peale sõrmest vereproovi võtmist täiega halb, ning ma toibusin siis apelsinimahla abiga (Tasuta kõik joogid piiramatus koguses veredoonoritele ^^) Aga tegelikult midagi hullu polnud, arst rääkis, et jah võib tekkida sinikas veeni ümber, pidin täitma mingi ankeeti (et ma ei ole käinud lõuna aasias viimase poole aasta jooksul ja ma ei ole saanud uusi tätoveeringuid 4 kuu jooksul jne), siis peale veel kord joogiautomaati kurja ärakasutamist sain siis oma vere-andmise-komplekti ja lihtsalt nii mugava tugitooli teleka ees ning 7 minuti pärast olin ma siis pool kilo kergem ja kuivem. Hakkas siis uuesti pea ringi käima, ehk siis tugitool pöörati ümber, et jalad olid üles veerand tunniks. Siis tagasi jookide ja saiakeste juurde :D

Nii et hea tegu sai tehtud ja kuidagi huvitavalt aega veetud heas seltskonnas :D Ning kui ma järgmine kord verd tulen andma, siis ma saan 4o eurot ja kinopileti.

Peale seda oli reede muidugi ajaraiskamine, olin ikkagi suht väsinud, vedelesin voodis ja magasin ja sõin ning -jõin oma 1oo euro vett (Vesi, mis maksab millegi pärast 20 eurot liiter, ning ma sain tasuta 6 pudelit), õhtul läksid kõik linna ja ega mul siis eriti valikut ka polnud. Aga läksin ka suhteliselt vara minema, kella kahese bussiga.

Ja nüüd peaks tõesti õppima, eksam on kahe nädala pärast (4. veebruar kell 10...või 11?)

Eile saatsin veel kirja, et küsida praktika kohta, minu eelistatud haiglas (neuroloogia, 300 m ühikast) ei ole enam suveks/sügiseks vabu kohti. Pffft. Ehk siis hetkel ootan vastust kirurgiast. Kolmas valik oleks siis lastehaigla ja neljas sisemeditsiin (öak - meditsiiniliselt huvitav, hoolduspraktika jaoks suhteliselt rõve ja raske). Mu veefilter peaks ka varsti tulema, need valged helbed hakkasin mulle juba närvidele käima, mis siin vees on. :D

2011-01-12T21:34:00.000+01:00

Väänasin jälle oma jala välja. Kui palju võib. Vihkan neid idioote, kes katsid vanalinna munakividega. Nende peal kontsadel jooksmine ei lõppe kunagi hästi. Masendav on see, et jooksin viimase bussi peale, ning ei jõudnudki selle peale, ja siis pidin oma jalaga veel tund aega kõmpima koju. Mu jalg oli siis kenasti suur-sinine-soe.

Veel masendavam on see, et ma ei suuda määrata, mis selle asja nimi on, mis mul valutab. Gah.

Nii et vetsu minek nägi niimoodi välja - voodist välja rullida, tooli peale, tooliga sõita ukseni, sealt mööda koridori ühe jala peale hüpates vetsu, sama tagasi. Homme on prepareerimine...Yay.

Nojh, õnneks see ei ole nii hull, nagu esimesed kaks korda, ehk siis juba paisetust peaaegu ei ole, ja sinine see ka juba ei ole, ainult õrnalt punane/pruun.

Täna panin ennast ka psüholoogia seminarile kirja. Kas tõesti, midagi,mida me võime actually valida. Kuigi kõik teemad on tegelikult sarnased...patsiendiga suhtlemine ja whatever veel :D

Esimesed kaks valikut on psühhosomaatiliste haiguste kohta...tahaks teada, mis nad täpselt on. Mölaaine on psühholoogia mitte ainult koolis, vaid ka ülikoolis -_- Ei ole eriti mu lemmikaine, nagu näha.

2011-01-10T21:37:00.000+01:00

Olengi oma...kuidagi isegi imelikul moel armsaks saanud ühikatoas tagasi, eile hilja õhtust alates. Kiiresti nuudleid keeta, natuke poole ööni lobisemist, eesti euro, fazeri ja lumepiltidega uhkustamist...mis viisid selleni, et magama eriti ei saanudki ja hommikul oli eriti raske poole kümnesse loengusse minna.

Ning isegi, kui prof sai loenguga valmis veerand tundi varem, jõudis ta selle veerand tunniga veel pool järgmisest loengust kiirtempos mahalugeda, ja siis kõik jäid hiljaks järgmisesse loengusse, mis algab kohe peales eda, aga teises hoones. Oli jälle see ameerika professor, kes räägib täiesti grammatikaliselt õiget saksa keelt, aga väga hullu ameerika aktsendiga. "Cow-muskulatur". (kau).

"Ning osad anatoomia teadlased ütlevad, et kõrvakondid ei kuulu pealuu juurde. Whatever. Te peate teadma, et kuuluvad küll. "

Siis kiire meeldetuletus söökla järjekorras seismisest, kus sai veel viimaseid tuttavaid näha, ning ka kui toitev see toit seal on -_-. Järgmine kord peaks vähem võtma. Kanashnitsel seenekastmes ^^

Siis kuulus aeg, et aru saada oma vaheaja tunniplaanist, kuna on 19 rühma, ja nendel rühmadel on erinevatel päevadel, erinevatel kellaaegadel, erinevates ruumides, ja see on kõik ühes suures tabelis, ja siis ma otsisin oma rühma seal igast päevast. Poes ostsin jälle liiga palju asju...ei tea, kuidas ma neid ära söön. Ja koju sain neid tassitud ainult juhuse läbi, kui kohtasin ühe tüüpi minu korruselt, kes väga härrasmehelikult võttis ühe mu kotti. Muideks, ta on sakslane, ning räägib vabalt hiina ja jaapani keelt. "Sest lihtsalt juhtus nii" tema sõnul.

Siis mind...peaaegu sunniti trenni minema, ehk siis homme on mul lihased nii valusad. Ja peaks keemiat lahendama ja anatoomiat õppima. -_- Sest tegelikult on kolme nädala pärast eksam. Ja siis veel ühe nädala pärast. Ja siis kahe päeva pärast. Ja siis veel ühe nädala pärast, ja siis veel kahe nädala pärast. Yay.

Btw, täna nägin päikeeeeeest. Ja oli nii +5. Imeline ^^

2010-12-27T22:30:00.000+01:00

2010-12-25T13:14:00.001+01:00

Nii. Olen kodus...väga seiklusvaeselt, kui ma teistega võrdlen, mu lend jäi nii...pool tundi hiljaks ^^.

Nii, asjad mida ma olen kodus igatsenud...

1. diivan

2. telekas

3. vannituba (mis on sama suur, kui mu ühika tuba)

4. normaalne vesi

5. Minu tuba, kus mul on vaja aega, et jõuda ühest otsast teisse

6. Minu ülilahe lamp, mis hakkab tööle, kui seda puudutada.

7. Ja, ok, mu vanemad.

8. WLAN, ehk siis ma saan läpakaga igal pool kodus olla.

9. Youtube!!!

Ning...ma ei tea, kas see on ainult minul, aga musklitel olemas mingi füüsiline mälu kodust...ehk siis ma saan ka suletud silmadega minna vannituppa ja treppist alla ja diivanile, ja see on nii lahe...ühikas pole mul seda veel tekkinud.

Jaa nõudepesumasin ^^. Ma isegi mõtlesin, et võtan oma nõud kaasa, et need üks kord korralikult puhtaks pesta :D

Edasi hakkan siis nautima seda, et jõulupühapäeval on kõik poed lahti ja siis ka seda, et kinos on filmid inglise keeles, ja ka jürxi seltsi ka vist ja aiku wiid ja trennniiiii. Niiet...vaatab.

Häid jõule, muideks!

2010-12-23T09:42:00.001+01:00

Hetkel jälgin, kuidas ma Skype'is online olen...offline...online...offline...online....offline. Ning jah mul ei ole midagi muud teha, kui seda jälgida. Nii lahe, kui skype ei tööta. Just siis, kui ma üksinda ühikas olen. Ning see ei ole üldse minu kõige tähtsam sidevahend.

Täna ei viitsi ma eriti liikuda, kuigi peaks minema oma lennukipileti välja trükima ja pakkima ja ikkagi selle ühe mantli ostma, mida ma eile peale 5 tundi leidsin, proovisin 10 korda ning siis reserveerisin tänaseni. Sööma peaks ka veel, ja loodetavasti mitte ainult Bretzel-Kaasaostetud saiake-jõuluturu grillvorst - jõuluturu pannkook nutellaga - Latte macchiato - jne - kõik toidud "Top 100 ebatervislikutest toitainetest" Ning jaa, salli on mul ka vaja, tuli praegu meelde.

Suurim feil 4 kuu jooksul

2010-12-18T14:07:00.000+01:00

Esmaspäeval kell 10 on mul selle aasta viimane eksam, soovige edu siis :D Osad profesoorid lubasid teha eksamit juba neljapäeval või reedel, minu professor ütles selle peale lihtsalt "ei", et nüüd ma olen üks viimastest, kellel eksam veel ees on...Samas, mu eksamieelne närvitsemine oli vist kõrgpunktis juba neljapäeval, kui ma arvasin, et ma saan kohe eksamit teha, kordasin siis kõige tähtsamad asjad üle, sain aru, et ma tean nii kõige tähtsamaid asju...nüüd siis natuke rahulikumalt töötan kordamisküsimusi läbi ja hiljem vaatan atlase lõpus kokkuvõtteid ja siis meie professori loengute powerpointe ja märkmeid. Homme peaks vist uuesti oma kitli ära tooma ja pesema.

Vastavalt läksin reedel ka tähistama osadega, kellel on juba see tähtis kolmas eksam viiest möödas (on vaja kolme, et teise semestris jätkata, 2 võib järgmisel aastal nt järgi teha). Käisime uisutamas, mis oli lihtsalt peaaegu nagu unes....raekojaplatsi keskel, jõuluturg ümber, mängis muusika, värvilised tuled, ja siis hakkas veel lund sadama ^^. Siis läksime Marstal-

Cafesse, mis on tegelikult ülikoolisöökla, aga suhteliselt uhke, sõime. vaatasime jalgpalli ja jõime kakaot ja teed (öeldi, et kokteile ei ole enam...?) ja tegelikult jõudsin ma siis kell pool 1 juba koju.

Aga peale uisutamist ja kakaot olin nii väsinud, et magasin kella poole 11ni...

Ja nüüd tuleb siis see feili osa. Ärkasin aeglaselt siis üles, keetsin teed, sõin kummikomme ja hakkasin aeglaselt kordamisküsimusi edasi lugema, siis jõudsin....erm..ejakulaati koostiseni, ja mõtlesin, et kontrollin korraks meile, sest ei viitsi edasi lugeda. Ainus lugemata meil oli anatoomia tuutorilt, kes meenutab meile kella 10st kohtumist saalis, et kõik veel kord läbi rääkida.

Nojh, kiiresti prep-teksad jalga, jope selga ja jooksuga anatoomia hoonesse. Olin selle täiesti ära unustanud...veel reede õhtul ma hoiatasin kõiki, et ma pean varem ära minema, sest ma pean kell 10 ülikoolis olema, nad nõustusid, sest ühel oli vaja trenni minna ja teisel pesu pesema jne...Peale seda oli see mu peast pühitud. Nii hea, et ma elan linnakus, nad jõudsid enne mind veel ainult "meie" laiba suguorganid läbirääkida, kogu rinnaku ja seedeorganite arutamises sain ma ka veel osaleda. Muidugi jama, sest see allapoole verevarustus on just see osa, mis mul nii hästi veel peas ei istu, aga nojh. :D

Sii on muidugi ka seelumetorm, millel on isegi nimi "Petra" antud. Siin on tegelikult juba nii korralikult 10-15 cm lund, mille tõttu aga hoiatati olla liikluses ettevaatlik, ja pigem miite välja

minna, kui just hädaolukord pole...LOL Siis ma saan kõiki shokeerida, jutustades, et kodus minu 1,6 meetrist aeda juba pole eriti näha.

Leidsin siin glöggikummikomme ^^ Ah jaa, ning mu tasuta espressomasin jõudis kohale. Ma ei joo muidugi kohvi, aga tee tuleb maitsev selles. Ning mu teises tantsutrennis vabandas treener, et ta ei mäleta minu nime, kuigi ma olen ju kogu poolaasta käinud...ja vastasin, et pole viga, ma olen ju ainult teine kord kohal, ta oli shokis ja ütles, et et märganudki... lol

Oeh, kavokaavalsed ja portokavaalsed anostomoosid ootavad mind...

2010-12-08T23:43:00.000+01:00

Täiesti lõpp kui palju on teha...päevad on kuidagi hullumeelselt täis.

Teisipäev oli veel suht normaalne, ärkasin vara üles, õppisin natuke, siis oli loeng, kus oli üks vabatahtlik töö, mis on aga eelduseks tuutoriks saamiseks. 120 küsimust ühe tunniga...siis paus, kus me jõudsime veel kiiresti sööklas ära käia, siis loengu teine osa, siis kohe tuutoritega kohtumine, siis prepareerimine kella kuueni...kuni ma siis koju läbimärjana jõudsin ja ära kuivasin ja sõin, oli juba ikkagi nii pool kaheksa, kui ma õppimist alustasin, ja kell 11 tuli üks sõber külla, ja me hakkasime lobisema ja ega siis eriti edasi ei õppinud...

Täna...otsustasin sisse magada, ehk siis ei õppinud üldse hommikul (ok, mingi pool lk)...loeng, söömine, siis pidin linna sõitma, et päkapikumütse osta reedeseks peoks, siis kui ma koju jõudsin oli ka umbes kaks tundi aega, et õppida ja süüa, siis oli seminar, ja siis ma läksin trenni ja siis ma jõudsin pool 11 koju...ja nüüd hakkan siis aeglaselt õppima. Seminar oli lahe....seletati arsti ja patsiendi vahelist suhtlemist, ja dotsent oli lihtsalt niiiii lahe ja naljakas. Rääkis jumala palju nalju ja enda kogemustest rääkis, me olime lõpuks peaaegu põrandal naermisest. Kuidas ta baieri arstidest ja türgi arstidest rääkis...ja ta oli ka suhteliselt skeptiline selle puhta teooria suhtes, mida õpetatakse, ja see side reaalsusega oli väga...värskendav. Ja trenn oli ka suht lahe...kuigi kuna nad õpivad tantse juba oktoobrist ja ma tulin alles praegu, oli see kõik kuidagi o.O...ja oli ka külm ja nagu tavaliselt tantsudes on see kerge, kerge, kerge ja siis Bam, põrandale ja üritad taktiga breikipööret sooritada, mida ma siiski ei suuda :( Võibolla pikkades pükstes on see siiski kergem ja natuke soojem/pehmem

Homme on mul üleüldse lahe päev, sest poole 9ks on mul arstiaeg, siis on mul loeng, mis kestab kauem, kuna mile näidatakse videot endoskoopilisest kirurgiast, siis on prepareerimine, siis on seminar (õpetatakse verd võtma ^^), ja siis on mul veel virtuaalse anatoomia seminar, ehk siis ma jõuan koju jälle kell 10 või nii.

Reedel ma ka ei saa õppida, kuna siis on mul keemia seminar poole üheksast, siis loeng, siis on mul loodetavasti pool tundi aega, et süüa, siis on eksami ettevalmistuse tund, siis ma saan värsket sea südant prepareerida (kella viieni), ja siis on vist juba pidu koos nn eelpeoga. :D

Ning mul on suht täpselt 100 lk homseks õppida. (mitte lugeda...pähe õppida) Nii et red bull ja läheb. :D

Imelikul moel

2010-12-05T20:13:00.000+01:00

On maailm kuidagi endiseks muutunud.

Ehk siis minu käest küsitakse keemia pabereid ja vastuseid ja vastuste ülevaatamist, tuba mõnusalt üleköetud, reede ja laupäeva õhtu veetsin õdusalt arvuti ja õpikute taga...kapp on pungil täis söödavaid asju, k. a tatrapuder, toas valitseb mõõdukas kaos ning riiulil seisavad kuus erinevat pakki teed. :D

Loengus

2010-12-01T22:09:00.000+01:00

Nii, ostsin endale radika, nii et nüüd on sooooooe mul toas. Ja küte pole ikka veel ära parandatud, täiesti lõpp. Sakslased üritavad mind sundida mingid ametlikku kaebust esitada, aga mina kui post-sovjeti- inimene olen õnnelik oma väikese radikaga :D

Mida muud...täna oli siis ülemaailmne AIDS päev, kus mina kui meditsiinitudeng osalesin...jagasin sööklas kondoome ja korjasin annetusi ning müüsin nänni. Farmatudengitel oli aga palju lahedam üritus...seal sai teha "spermaviset", kus viskad tennisepalle sabaga kondoomikujulise prügikotti ja sai ka suure kondoomiga pilti teha. Samuti oli neil õhupallid ja diivan. Nii et nende win, meie feil.

Muidu mul ikkagi õnnestus ennast korralikult ära külmutada, nii et kui ma koju tulin, olin lihtsalt voodis nii 8 tundi, (Thank eru mikrolaineahjutoidu eest). Millalgi peaks vist uuesti arsti juurde minema. Yay, et mu tervis nii perses on. Muidu kavatsesin täna õppida, aga hetkel õnnestus mul üks lause läbi lugeda.

Ning on täitsa naljakas...Ma olen ju nüüd paar nädalat korruse vanem...korraldasin ka nn "Putzparty" pühapäeval, kuna oli mingi hull draama köögiga...Ma ei ütleks, et see särab nüüd, aga natuke rohkem hügieeniline on küll - ning meil tõsielt vedas, kuna teisipäeval tuli köögikontroll. Kui see oleks reedel tulnud, oleks me arvatavasti pidanud trahvi maksma. Ja nüüd on mu autoriteet kui korrusevanem (mitte et ma kõige noorem korrusel poleks) vist täitsa olemas...kuna üks tuli vabandama, et ta ei ta koristanud köögi ära, teine küsis mu käest luba, kas ta saab meie köögis pidu pidada, aga lubas, et keksöösel saab see läbi ja ta koristab kõik ise ära. :D

Ma olen juba kahes loengus magama jäänud. Unepuudus ftw. Nagu reaalselt magama jäänud. Keemias nägin ma und, et loeng lõppes ja kõik lähevad ära ja ma olen üksinda saalis, siis ma ärkasin õudusega üles, ah jaa, kompleksid. Anatoomias jäin ma täna aga vist nii pooleks tunniks magama. Suht hull, kuna ma istusin teises read ja loengu pidas just see prof, kes peab mulle soovituse kirjutama. Ja tegelt loeng oli huvitav jne.Nii et meh. Nii et kui ma haigena voodis täna lamasin, oli tuju kuidagi täiesti miinustes...nüüd aga tänu kangele teele, vitamiinidele ja shokopuddingule on natuke parem olla. Vaatame, kuidas ma homse prepareerimise üle elan...fachschaftsitzungi lasen ma vist üle.

Küüüülm

2010-11-26T16:54:00.000+01:00

Mu küte otsustas, et ei tööta enam...Nii et istun mitte ainult oma kõige soojemas kampsunis, vaid ka hommikumantlis ja fliisitekkis. Tegelt ta vist juba suht ammu ei tööta, aga kuna oli nii 13 kraadi sooja või ma ei olnud eriti kodus, siis ma ei märganud seda. Nüüd on juba 3 või isegi -1, nii et...brr.

Ehitus käib aeglaselt pinda, kuna ma nt praegu kuulsin, kuidas üks ehitaja aevastas mu akna all. Rääkimata siis puurimisest ja haamritest ja saagimisest ja traktorist ja kraanast. See segab kuidagi õppimist, kuigi ma pean seda nüüd tõsiselt natuke intensiivsemalt tegema, kuna hetkel olen selle materjali juures, mida ma tahtsin teisipäeval juba teha. Aga veel olen ma väsinud ja arvatavasti red bullist sõltuvuses juba. (see on see, kui saad 24...26 tasuta) Aega eriti pole, sesrt kuidagi on väga palju pidusid...ja ka loenguid ja praktikat ja keemiat jn.

Ning siin sajab siis lund, mis aga kohe ära sulab, sest on ikkagi plusskraadid ja vahepeal sajab ka vihma.

Lisaks on mul veel üks kaose periood alanud, kui ma olen ära kaotanud kahe paari kinnaste vasaku kinda, jalgrattavõtme ja oma stemplipaberi seminaride kohta (igal seminaril saad ühe stempli)

2010-11-13T15:14:00.000+01:00

Pfft, mingi imelik päev...või pigem lihtsalt nii tavaline ja tüütu...kus ma olen unine ja väsinud, kodus pole midagi süüa, pesu pesemiseks pole mu kaardil raha ja laadimiskeskused on kinni, toas valitseb kaos, peab veel poodi sõitma ja musklite algus- ning lõpppunktid ei püsi peax, nii et veel on vaja kõik üle korrata...ja kõik kas õpivad või läbutsevad/magavad ennast välja peale eksamit.

Hmm, kas ma jõuan täna kõik 250 lk ülekorrata? hmm...

2010-11-06T12:19:00.000+01:00

Ma sain Eestist pakki :) Talvesaapad (mida hetkel pole vaja, kuna on 13-15 kraadi), minu posterid, tatrapuder (mida ma ei ole siin veel leidnud), ja kommid (Kõige parem osa), Mesikäppad ja Fazeri piimashokolaad. Nüüd peab selle kusagile ära panema, muidu ma söön kogu tahvli praegu ära.

Kui keegi veel mäletab 7. vebruaari pilti, siis ma ostsin eile selle iluduse ära :D Praktikaks. Nüüd lebab see uhkelt kastis ja ma isegi üritasin sellega oma südamelööke kuulata, ning see oli väga lahe. Millalgi detsembris seletatakse meile rohkem sellest. Samuti on mul nüüd teine, puhas, valge kttel olemas (prepareerimise kitlis on natuke kahtlane arstipraktikale minna...a la " Doktor, mis on see imelik lõhn?" "Ah, se eon ainult mu eelmine patsient" Ning koledad kollased plekid on ka sellel juba olemas, ning iseendal on ka natuke rõve selles väljaspool saali käia) Ning ka uhke nimesilt on ka olemas, Heidelberg, meditsiinitudeng :D

Nüüd on vaja ainult ladina keele ja käe/jala eksamist läbi saada...

Veel on täitsa huvitav AaL, ehk siis Anatomie am Lebenden, mis on osa meie BFE'st ehk siis Berufsfelderkundigung (Arstipraktika nt). Nimelt õpetatakse meid siis kasutama on värskelt (loodetavasti) omandatud anatoomia teadmisi kohe läbivaatustel. Neid aga peab tegema "vabatahtlikult" üksteise peal...Ning kuina uuringud on nt selgroog jne, siis neid peab tegema paljalt. See tuleb lõbus. Eile saime sellest teada ja õhtul tekkisid meil täitsa huvitaavad naljad ning siis arstitudengitele omased pickup lines: " Kas sa tahad minuga....*winkwink* Aal'i tulla" jpm, millest arvatavasti keegi teine aru ei saa, Ning muidu eilne õhtu...ei läinud nii hästi nagu ma lootsin, ning koju jõudsin kuidagi mitte nii hilja, mis vbl on ka parem - saab täna jälle õppidaaaaaa. Yaaaaay. Vbl lähwen hiljem raamatukokku ning üritan seal õppida...ning räägitakse, et juura raamatukogu on ka jumala hea õppimiseks, mugavate toolidega jne.
Btw, ma näen oma aknast Ludwigshafenit ja Mannheimi.

2010-10-30T10:52:00.000+02:00

Motled et peaks oppima, siis aga lahed linna, tuled kell neli koju ( sest baar pandi kinni), kell pool yheksa aratab siin kettassaag yles, vetsus litsud laiali yhe putuka oma sussiga, lahed kööki, näed, et mingi vooras mees magab kaerauades ja paksu keti ja tabalukuga seal, maarid saiakesi koos iraanlase ja indialasega, siis arutad nendega religiooni tahtuse yle, samal ajal kui see mees magab edasi, siis lahed tuppa ja hakkad edasi käemuskleid oppima...

Ylikoolielu = win! :D

2010-10-25T19:04:00.000+02:00

Nyyd ma olen avastanud uuesti blogi roomud, ehk siis...peale minu vist suhteliselt tavalise nadalavahetuse kirjeldust, tuleb tavalise toopaeva kirjeldus, kus ma tousen natuke hiljem yles...kuna tana ei alustanud ehitajad haamri ja kettassaagiga....soon, chillin nettis ja liigun kella poole kymneks keemia hoonesse...On kyyyyyylm ja saal on veel tosiselt tyhi, mt et ma joudsin lihtsalt liiga vara. Kuna me ei ole veel arusaanud, kas keemia loengud on kohustuslikud voi mitte, on see lopuks vaga tais, aga koik magavad. Poiss minu korval vajus lihtsalt ara, teisega oppisime ladina keele sonu, lisaks paastis mu mobiiliga netis surfamine - kuna seletakse 10. klassi materjali (koike yhes loengus, aga ikkagi), on mul taieeeega lobus. Siis seisame jarjekorras, et ara anda oma ylesanded, siis ligume vaatama oma eksamitulemusi, kus me seisame uuesti rahvamassis. 14/14st, yaaay :D kontrollin ikkagi 3 korda yle, kas see on ikka minu koodi taga voi mitte. Siis liigume juba kiiresti anatoomia loengusse, kus...alguses alustatakse kontide kordamisega...mis on uuesti igav..., siis tuleb aga jarsult 20 pilti musklitest, narvidest ja veresoontest, imevaikse kirjaga, ehk siis vaevalt jouan markida teemad, mida siis kodus atlasest uurida, aga siis naidatakse lahedat videot laiba lahtiloikamisest ning ka artroskoopia videot, ehk siis sooklasse lahme natuke paremas tujus...lisaks said enamus labi eksamist, nii et koik on onnelikud.

Sook on hea, erandiks on ka ounakook ning vaga joulumaitseline guljash (raske kirjeldada), chillime seal kuni kolmveerand kaheni, kui me peame minema meie lemmikloengusse...yay....ladina keel/terminoloogia. Yks ytleb, et ta jatab vahele, hiljem siiski ilmub, kuna see on kohustuslik ning meid hirmutatakse puudujate markimisega (mida ei toimu...)Esimene pool on veel kuidagi informaative, oppime kaandeid ja meile naidatakse sonadenimekirja, mida me pahe oppime peame. Isegi mulle oma yhe aasta ladina keelega 7. klassis ei ole seal nyyd midagi eriti uut, korval istub tyyp, kes kirjutas abituris ladina keele eksamit, ning tema oppib siis muskleid.

Teine pool...oleks teoreetiliselt kasulik, seletatakse tahtsamaid sonu arsti igapaevatoost, ning seletatakse arstikirjade kirjutamist, aga se eon mingi 40 sona, mida me juba nagunii teame, mida voiks kahe minutiga labi lugeda ( syndroomi ja symptomi vahe), ning sellest raagitakse tund aega. Ma oppin ladina keele sonu ning chillin facebookis, kuni mu telefoni aku saab tyhjaks. Raige kiusatus on teha paberlennukit, aga seda vist ei tohi teha..

Lopuks antakse meile ylesanded (arstikirja kirjutamine) ning me liigume valja - ma leian ryhma, kes liigub siis edasi EKM-i, vabatahtlikkuse aga vaga lahedasse Einfyhrung in die Klinische Medizin, kus professor (sisemeditsiini peaarst) toob iga kord yhe patsiendi ning intervjueerib teda ning seletab paar asja selle haiguse, diagnostika ning ajaloo kohta - mis muideks toimub uhiuue haigla loengusaalis, mis on vaga lahe. Kuna aga (thank god) ladina keel loppes tund aega varem (kes suudaks kolm ja pool tundi seda valja kannatada?), siis leidub ka ryhm, kes ei viitsi yhikasse liikuda enne seda, ning me lahme botaanilise aeda kohvikusse, joome kakaot,soome muffineid ja friikartuleid ning jaame edukalt loengusse hiljaks :D Midagi eriti sygavuti seal ei opi, aga ikkagi on lahe...ning siis ma tulen peale pikka lobisemist pool kaheksa koju ning...joon teed ning opin anatoomiat, most likely :D

Issand jumal, ma ei ole kaks kuud siia midagi kirjutanud :)

2010-10-24T15:17:00.000+02:00

Laupäev...

Kolks, kolks, kolks. Taotakse haamriga metalli minu akna all, mis omakorda paneb haamrid minu peas tööle...au. Vaatan kella - pool kaheksa. Eriti julmad ehitajad on siin. Ma yritan uuesti magama jaada, et ikkagi rohkem kui neli tundi magada, aga siis voetakse kettsaag valja. Suu kuivab, nii et pean yles tousma ja liikuma riiuli poole veepudeli jargi. Mu juuksed ikka veel haisevad suitsu jargi, nii et peaks pesema minema, aga hetkel ei suuda seda teha. Enne peab ka midagi sooma, aga selleks pole ka yldse tuju. Nii et mac ligub mu teki peale. Facebook. Tyyp korvalyhikast on ka juba seal. Loid vestlus, kus arutame pidu, kus keegi oli, kui palju inimesi seal oli, ja et on kahju, et me teineteist silmist kaotasime, Ta oli kusagil yleval, ma ei teadnudki, et teine korrus on olemas. Arutame, millal ja kuidas keegi ara laks, yhikapidu ja vingume ehituse yle. Lopuks motlen, et peaks yles tousma, panen enamvashem korralikult riidesse ja liigun kööki...Mitte et keegi seal oleks laupaeval kell pool kaheksa. Praen vorsti ja muna, lopuks soon neid aga pooltoorelt, sest ei viitsinud oodata lopuni. Samal ajal motlen eilselt peost. See oli ikkagi lahe.

Tagasi toas on kutt neljandalt korruselt ka juba online, pohimotteliselt kordub eelnev vestlus, kuni ma joon oma teed...siis liigun ikkagi aeglaselt dushi koos kogu minu pesemiskomplektiga, ning loodan, et keegi ei nae mind. Mitte et ma poleks korralikult riides...aga jah. Saate kyll aru.

Sooja vett pole, seisan jaheda vee sees, kuni just siis kui mu pea on tais shampooni ja nagu seepi, hakkab tulema keevat vett. Au. Aga selline on elu. Paar korda veel muutub vesti kylmast kuumaks ja uuesti kylmaks.

Aeglaselt sean ennast korda, kuigi juustega ei viitsi ma kyll midagi teha...Saadan paar smsi, et leppida kokku midagi ohtuks, ning siis...Hakkab mind piinama sydametunnistus, ning ma aeglaselt, mitmete katkestustega, avan keemia ylesandedja vihiku ja wikipedia ja opiku ja skripti ja hakkan tegema. Tunnen raiget vajadust kerstingu vihiku jargi, kuna ma isegi ei maleta tapselt periodensystemi ehitust. Kui iga ylesande jooksul kolm korda facebooki kontrollida, liigub see aeglaselt, ja poolteise tunni jooksul jouan napilt 4 ylesannet teha. Varsti peab linna minema, nii et ma neelan veel natuke jogurtit ja croissanti nutellaga alla, ja liigun bussipeatuse poole. Seal on veel kaks sopra - ilmselgelt on enamusel sama paevakava kui minul. Mul on vaja termomeetrit ja kindaid, teisel on vaja kingi, kolmandal veel midagi. Arutame veel kord eksamit, vastuseid, jargmist eksamit,keemiat, ladina keelt, ja mida me tana tegime. Kesklinna joudes tuleb yks minuga, sest ei viitsi poodi minna - soidame trammiga linna aarde mediamarkti termomeetri jargi, aga seal ei ole enam odavaid. Vaatame veel kypsetamisasju, ja liigume tagasi kesklinna...hakkama arutame oma praktikat...ja toitu, ning jouame kesklinna pool tundi varem, kui ma tahtsin oma sobrannaga kokku saada...nii et liigume juba h&mi, vaatame riideid ning jouame jarelduseni, et seal on riided imelikuks lainud. Leian endale kindaid ja ootan raiges ootejarjekorras, kuni tuleb minu sobranna.

Kolmekesi lahme siis kosmeetika poodi, teel naeme veel paar tuttavat, kuna ilmselgelt koikidel med.tudengitel nagi laupaev samamoodi valja. Kulutame siis liiga palju raha kosmeetikapoes ja naeme yhte head sopra,..liigume apteegi poole, aga jaame seisma ja lobisema, kuni saame aru, et apteek kohe-kohe sulgub. Ostame kiirelt oma kurgutabletid (kuna koikidel on sama viirus) ja liigume tagasi yhika poole. Kui koik on laiali lainud, tuleb sobranna mulle kylla, soome vahvleid ja arutame pidu ja poisse ja ylikooli, kuni hakkame kogunema alla korrusele, et teha koos ohtusooki. Poissid teevad syya, tydrukud lobisevad...Chillime diivanil ja arutame...enamasti uuesti ylikooli, naerame ennast koveraks kahtlaste naljade yle, sooem riisi ja muffineid....kuni kell 11 saame aru, et koik on nii vasinud ja unised, et peale seda, kui poissid koristavad ara (imeline^^), liigume aeglaselt koju.

Peale lyhidalt facebooki kontrollimist vajun ara magama...

Taitsa monus peale-eksami-laupaev.

Pyhapaev....

Lopuks saan magada poole yheksani...lamp paistab, kuna see vaidetavalt peletab neid rovedaid putukaid minu toas...aga parem magada valgusega, kui iga tund yles argata hirmust, et korval ronib mingi putukas. Nii hilja see ei ole, aga ikkagi 9 tundi und on tais. Tousen nyyd kiiremini yles kui eile, narin ouna, ning lopetan oma keemia ylesandeid. Pooleteise tunniga jouan siis viimased kaks ylesanded ara teha, eriti kaua aega kulub viimasele vaga koledale valemile, kus klooril on vaidetavalt 5 elektonipaari...Ma ei usu seda, ning pusin ise eriti kaua. Siis alustan ladina keele oppekaartide kirjutamisega, samal ajal kuulates jason mrazi playlisti...kesksooni joudes avastan, et keegi on topinud robert pattinsoni laule sinna toppinud, nii et otsin ise laule edasi...

Lopuks jouan koik 150 sona ara kirjutada, ning motlen juba minna sooma, kui mu ema helistab...Lopuks saame molemad aru, et peame minema, ning ma valmistan endale lounasooki (praetud vorstid salatiga, aga nyyd korralikult kuumad vorstid ikkagi). Leian Jason Mrazi laulu "Dear Anna"... :D Avan anatoomia opiku, kuna pean homse loengu ettevalmistama...Ning tuleb meelde, et millalgi oli mul yks lahe blogi, kuhu ma ei ole eriti kaua kirjutanud, kuhu voiks vaga pikalt kirjutada, kuni ma ootan kuni yks tuttav tuleb neti, et minuga chattida...seda ei juhtu, ja mulei ole eam vabandusi, miks mitte hakkatsa oppima ola muskleid, narve, veresooni ja lymfisoone... :D

2010-08-16T23:02:00.000+02:00

Nii, mul ei ole jälle mitte midagi teha, aga täna oli väga põnev päev, nö.

Esiteks sõitsin panka, ja mina kui väga tark inimene, nägin juba pühapäeval ühte kontorit ja sõitsin sinna. Ja siis tuli välja, et see on just see ainuke kontor, mis avaneb pool tundi hiljem. Ehk siis ma läksin teist otsima, ja peale paar korda ringis käimist leidsin ma ka selle üles. (10 minutit kõndimist. See on nii tore, et HD suhteliselt väike linn on). Avasin pangakonto, vaatamata sellele, et päris aadressit mul veel ei ole siin - pangatöötaja oli ka lihtsalt nii sõbralik ja abivalmis, et täiesti lõpp.Nt ma võisin konto avada ilma, et oleksin ülikooli sissekirjutatud, ja sain hiljem tuua tõendi jne. Hiljem veel helistas ja küsis, kas mul on küsimusi. Ja siis ma kohtun reedel mingisuguse kliendi-nõustajaga, et ma ikka "saakstin temaga isiklikult tuttavaks". Sain ka paksu pataka pabereid, mida peaks siis läbi lugema...millalgi...Ah ja, pangakaarti ja netipanka mul nt veel ei ole, kuna nad ei saa seda hostelli saata. Nii et pean kohale sõitma, et raha välja võtta. Aga see on nagu omg 5 minutit bussiga. LOL

Siis ma sõitsingi kohe ülikooli administratsiooni (muideks, kui keegi mäletab seda kirikut, kus me klassiga käisime Heidelbergis, siis see on kohe selle kõrval), kus siis peale mõningast otsimist leidsin ka välismaalaste-büroo üles. Seal täitsin avalduse ära- üllatavalt lühikese ja läksin tuppa "P-Z". Seal naine kontrollis minu tunnistust jne, siis nägi minu haigekassa-tõendit. See on koopia, aiai, ei sobi. Ma pean jooksma AOK-sse (Allgemeine Ortskrankenkasse), mis on 5 minuti jalutuskäigu kauguselt, ja sealt originaali võtma. Nojah, juhtub. Jooksen sisi vihma all sinna, annan oma koopiad.

nemad aga näevad, et ma olen ju juba vabastatud, ja nimelt BKK poolt (Betriebskrankenkasse), ehk siis nad ei saa seda teha. Siis ma juba helistasin DAAD-i. Tere, et mu haigekassa lehega on probleem jne. Mu käest siis küsitakse, et kas ma olen *mu perekonnanimi väga valesti hääldatud*. Aga ma olen juba harjunud, vastan, et jah. Et siis Münchenis? Err, EI! Ma olen Heidelbergis. Aga nad ei ole mu paberit kätte saanud, et mind on sinna vastuvõetud. Aga ma ju saatsin, ja te veel ütlesite, et saite kätte.

Ja siis, "Oodake, kas te olete ikka Kristiina Seleni." Nagu tõsisielt, kui suur on võimalus, et inimene perekonnanimega Seleni on olemas - ja et ta sai samal aastal kui mina sama stipendiumi kui mina? Aga noh, siis sai kõik selgeks, DAAD helistas ülikooli, õiendas natuke, ma jooksin vihma all tagasi, mind viidi eraldi stipendiumi-büroose, kus ma sain ennast siis korralikult sisse kirjutada ja oma õpinguraamatu ja Immatrikulationsbescheingigungi kätte saada. Muideks õpinguraamat on umbes selline, nagu need odavad mappid, mida Hunks meile 9. klassi mata eksami kordamiseks ostis, ainult väiksem ja ikkagi natuke parem, aga mitte eriti. :D

Siis ma sõitsin kohe panka, andsin selle paberi ära, ja sõitsin haiglasse "intervjuule". Ehk siis tulin, andsin oma avalduse ja CV, neile visati pilk peale ja siis öeldi, et neil on viimane koht jäänud - uroloogias. Natuke eww, aga mida teha. Ja ma kuulsin, et see võib ka omamoodi mõnus olla, eriti esimeseks praktikaks, kuna ei ole surmavalt haigeid nt. Siis mulle anti ankeet täita, pidin vaikimisvandele alla kirjutama (laheee!)ning sain siis nimekirja minu tegevustest ja kuidas ma pean riietuma ja millal tulema. Mu tööpäev algab - kell 6 hommikul. Või vähemalt siis, kui mul on varajane vahetus. Täitsa huvitav. Veel pean ma tooma arstitõendi, et ma haige ega nakkav pole - selle ma siis muretsen homme.

Ja siis...ma läksin jalutasin mööda ülikoolilinnakut sööklasse, kus aga tuli välja, et ilma elektroonilise üliõpilaspiletita ei saa ma seal süüa osta. ja mu see asi tuleb 4 nädala pärast. Nii et ma pidin Mcdonaldsilaade toiduga leppima. Ostsin semestrisõidukaardi (mis aga kehtib ainult septembrist) ja läksin hostelli. See meditsiiniline (seal on vist ka füüsika ja bioloogia, aga ma ei ole kindel, aga ka sport nt) linnak on lihtsalt hiiglaslik - umbes 1,5 km laiune ruut.

Ja siis ma...helistasin paar toaomaniku läbi ja õhtul sõitsin juba ühte vaatama. Noh...kui midagi ei ole, käib kah, aga on väike ja kaugel ja mitte eriti odav...Nii ma loodan, et ma saan kolmapäeval normaalse üliõpilaselamu koha. Palun, palun, palun. paluuuuun.

Ja muidu ma siin surfan netis...ja homme mul ei ole midai erilist teha. Ah well.

2010-08-15T15:31:00.000+02:00

Nii, ma chillin siis nüüd Heidelbergis hostellis. Ma mõtlesin muidugi minna linna jalutama, aga siin on hetkel 17 kraadi ja vihm, nii et ma pigem olen netis (mis on muideks 3 eurot päev) ja kirjutan oma huvitavast reisist.

Muidu olen väga õnnelik, et läksin Finnairiga, noored saavad suhteliselt suurt soodustust ja on täitsa uhke lennata. Airbus, täiesti uus/puhas/shiny, eriti lahedad olid ka ekraanid, kus sai jälgida välistemperatuuri, kõrgust, kiirust ja lennuki asukohta. Ning mingi film India poodidest ka tuli lühikest aega. Ka sai palju jooke ja väga pehme tekki.

Nii et Helsinki-Frankfurt oli väga mugav reis, vaatamata sellele et äiksevihma tõttu lendasime pool tundi hiljem välja.
Tallinn-Helsinki...see oli vist mingi Finnairi tütatfirma, saime kommi lennukis :D. See kestis muidugi nii pool tundi, aga...esiteks oli seal mingi bänd oma suurte kitarridega, mida siis nad üritasid igale poole pista. Siis tuli mingi prantslane, kes satus valele lennule, aga tahtis selle lennuga minna, ja siis teda saadeti välja, ja siis ta tuli koti järgi tagasi, ja siis ta tuli kotirataste järgi tagasi ja siis minu kõrval istus hull tibi väga võltsi päevituse ja meigikihiga a la "Appi, mu nägu paistab" ning...ma nüüd ei saanud täpselt aru, kas väga odava lõhnaõliga või normaalse lõhnaõli ja suure pohmakaga.

Mu buss pidi minema 11.30 nii et kui me palju hiljem Helsinkist õhku tõusime, hakkasin juba mõtlema, et ma ei jõua. Maandusime aga veel normaalsel ajal, ootan kohvreid ja närvitsen. Saan kohvrid kätte, kõik on korras...ei oota, Frankfurti lennujaamas on häire ja politsei ei lase kedagi välja. Mingi tuhat inimest ootavad tolli taga. Hüvasti, buss. Siis läksin koos selle rahvahulgaga välja ning eksisin ootavad rahvahulgas ära, nii et tegin veel paar ringi lennujaamale peale - otsisin Sky Line'i, mingi rong mis viib ühest terminalist teise.

See on teisel korrusel, kuhu ma siis tõesti ei kavatsenud oma nelja kotiga ronida, ehk siis läksin vihma kätte ja sain veel nii viimase koha bussi peale, mis siis nii 10 minutit loksus teisse (esimesse) terminali. Veel vihma. Ma läksin sisse, et üles otsida lennujaama kaart, ainult selleks, et aru saada, et ma ei trükinud seda välja. Aga noh, mulle tuli lõpuks meelde, kus see buss ära minema pidi ja leidsin üles. Aga se eoli nii imelik, se eli hästi väike aga uhke marsa - mis tuli ainult minu reserveeringu peale kohale, ja ikkagi maksis 22 eurot. Veel tuli mingi ameeriklane - täitsa naljakas oli kuulda, kuidas ta Heidelberg hääldas - Höödölbör või nii. :D

Mingi pooletunnise sõidu pärast ma nägin lossi künka peal ja juba hakkasin peaaegu hüppama oma istmes, et OMG Heidelberg...aga siis ma sain aru, et meil on veel pool tundi sõita.

Nii et nüüd ma chillin oma hostelis...ning ootan õhtusööki, mis on kahe tunni pärast, ja puhkam reisimisest. Homme on palju teha, nii et...loodan, et ma jõuan selle kõik + rohkem ära teha.

2010-08-14T13:35:00.000+02:00

Noh, aeg on juba peaaegu käes, homme varahommikul lendan Saksamaale ning arvatavasti jään siis sinna juba, ning olen kuidagi närvis ja isegi natuke kurb. Sain kogu oma elu 20 kilosse ära mahutatud ja nüüd on mul ainult hetkel veel värskelt pesust tulnud pidzaama ja tossud puudu.

Ja siis on voodi kõrval mul riiete ja raamatute kuhi, mida mulle ema hiljem postiga järele saadab.

Vastuvõtmine augustis oli minu jaoks tõeliseks üllatuseks, kuna ma veensin ennast, et ma saan selle paberi septembris, algselt selleks, et mitte kurvastada, kui ma ei saa. Aga ma sain - kolmapäeval - (okei, ma sain juba teisipäeval teada) selle paberi, ja siis pidin kiiresti ostma lennukipiletid, bussipiletid (lufthansa buss Frankfurt-Heidelberg on muideks odavam kui rong.) hostel oli juba broneeritud, aga hosteli õhtusöögid mitte, DAAD-ile saatsin koopia paberist ja tõlkisin oma sünnitunnistuse ja sain veel ühe tunnistuse koopia saatkonnast...

Ssmuti hakkasin helistama haiglatesse, otsima endale praktikat - loengut algavad oktoobris, ning sinnamaani mul mahub üks kuu praktikat lebolt ära. Ülikooli haiglas hakati naerma, kui ma helistasin, kuna neil pole ammu septembriks kohti. Ka üks teine haigla, mida mulle soovitati, oli juba täis, nö. Samas kaks teist haiglat, väiksed ja vähetuntud ütlesid, et ma peaks esmaspäeval läbi tulema. Ehk siis peale pangakonto avamist ja immatrikuleerimist läheb ma intervjuudele. Üks on kiriklik haigla, mis tegeleb kõige rohkem rasedatega, ehk siis see oleks mu esimene valik. Teine on neuroloogiline rehabilatatsioonikliinik, mis on...ka omamoodi lahe, aga see on siiski mu teine valik. Aga ma lihtsalt loodan, et ma saan praktikakoha - muidu on veel nii 2-3 haiglat, kuhu ma helistada võiks.

Ja siis...peaks ka elamise otsima. Ning ma nii loodan, et ma saan ühiselamus koha nii...kolmapäevaks nt. See oleks ideaalne. (Kuigi mu avalduses seisab 1. oktoober lepingualguseks. Loll olin, et panin selle nii hiljaks).

Nii et...mu vähesed lugejad, püsige lainel, ma võib-olla panen siia paar pilti üles. Kuigi ülikool ise pidi kole 80ndate betoonplokk olema. Aga suva, ega meie kallis kool eriti ilus ka polnud, ja ikkagi oli seal suhteliselt tore olla. :)

Asjadest

2010-07-17T19:43:00.000+02:00

Mõtetega olen ma juba vist täitsa Saksamaal. Mu Kontrollblatt on online nüüd, ehk siis kõik dokumendid on kohale tulnud ja ma võtan nüüd ametlikult konkursist osa. Natuke alandav on küll see meenutus, et "Ärge unustage saksa keele oskust tõendada." Et, noh...pffft.

Mingi probleem tekkis sellega, et mu ilusti ära täidetud tabel poolaastahinnetega kustutati ära, ma sattusin paanikasse, hakkasin meile saatma, vastus oli, et mul on "Sonderzeugnis", mida nad veel töötlevad. Ma küsisin järgi, et kas ikka poolaastahindeid arvestatakse, et ikkagi tahaks seda 0,3 boonust Würzburgis. Vastus oli külmavereline,, "Saatke siis poolaastahinded meile".

See ei aidanud minu närvitsemisele kaasa, sest ma saatsin nii Prüfungsbogeni kui ka Halbjahreszeugnise sinna, nii et ma otsustasin helistada sinna. Peale 10 erinevat ümbersuunamist öeldi mulle, et nad saatsid tunnistused ülikooli töötlemiseks. Nii et Würzburgi? Imeeeeelik. Aga noh, tegelikult peaksin ma ilma selleta ka sisse saama. :D Ja Heidelbergi peaksid kõik mu paberid ka kohale jõudnud olema, nii et ma hakkasin plaanika oma kolimist juba.

Põhimõtteliselt ma võin saada teate, et olen sissevõetud:
11. august: Broneerisin juba Youth Hostel Heidelbergis toa 15.-20. augustini, lähen esmaspäeval tegema ka selle liikmeskaardi, et soodustust saada. Mõtlesin, et kui ei saa siis, siis pigem tühistan broneeringu, kui et sõidan kohale ja ei ole tuba olemas. Hostel näeb väga shiny välja, asub üle tee ülikoolist. Plaan: sõita kohale, teha pangakonto, haigekassa mingi paber saada, kirjutada ennast ülikooli sisse, saada mingi teine paber haigekassa jaoks, küsida, kas ma saan ühikatoa, tellida telefonikaart, teha raamatukogukaart ja...semesterticket osta? Siis tagasi sõita Eestisse, minna Türki puhkama, tähistada sünnipäeva ja pakkida, ning tagasi sõita (loodetavasti siis oma ühikatuppa) juba septembri lõpus.

2. september (eriti lahe, minu sünnipäev ikkagi.) Muuta broneering, sõita kohale, korrata ülemist protseduuri, aga siis - jääda sinna. Kuna on mõtetu kaheks nädalaks Eestisse tagasi sõita. :(

23. september, sama, aga väga kiiresti ja paanikas, sest aega on kõigeks vähe. :D

Peaks muidugi helistama Heidelbergi ja uurima, kas mu paberid on korras. Kui ei ole, siis...peaks avalduse Erlangeni ühikasse saatma. :D

Veel üks ülikooliasi oli see, et täna vahetasime minu telefonilepingu et ei peaks 200 krooni kuus maksma, kui ma Saksamaal olen - isa kirjutas minu telefoni enda äritelefoniks, nii et on 49 krooni kuus. Tegime veel nalja, et võibolla peaks ma seeniorpaketi võtma (nagunii on isa nimel see). Nii et mu Eesti number jääb igal juhul - kuigi kui te helistate mulle Saksamaale, pean mina siis 3 eeku maksma. Või mu isa firma. Aga 18 minutit võin ma rääkida, sest nagunii on miinimumarve 49 krooni.

Nii...otsustasin, mis panga ma võtan Saksamaal ja...mis telefonikaarda. Mingi eriti odav, ma saan nt Eestisse helistada sama hinnaga kui ma oma eelmise paketiga siin helistasin.

Ning hakkasime emaga Skype'i omastama, mõlemas on konto peal paar eurot ja harjutame mikrofonidega rääkimist.

Ja...mu järjekordne rant on loppenud.

Yay, update.

2010-07-09T12:42:00.001+02:00

Mitte et keegi loeks seda, aga ikkagi.

Nii, peale väga ebaõnnestunud esinemist Vabakal olin Hiiumaal, ehk siis...söömine ja sääsed ja jalgpall. Mille ajal ma magasin. :D Ning käisin kaks korda päevas netis oma testitulemust vaatamas. Mida ei tulnud.

Algses plaanis oli sees, et see tuleb 28. juuniks, ja siis ma kohe saadan kõik paberid ära, enne kui ma eemaldun tsivilisatsioonist Kalevi staadionile. Aga ei, neil olid mingid probleemid serveriga (osaliselt arusaadav, kui kõik 10 000 testitegijad refreshivad saiti kaks või rohkem korda päevas ja samaaegselt üritakse laadida need 10 000 pdf faili sinna samale saidile üles. Tuli teisipäeval, ja siis veetsin ma juba 14 tundi päevas lõõskava päikese käes kükitades, seistes ja joostes. Kõige rohem vist seistes, mu jalad olid ikka täitsa läbi. Täitsa huvitavad jalad on mul nüüd. Nad ei ole ikka veel täielikult puhanud sellest.

Kuna ma tulin siis teisipäeval kell pool 11 koju, siis ma läksin kohe online avaldusi saatma ülikoolidesse (oleks võinud oodata muidugi... aga ma ei suutnud), siis ma sain kell 1 magama, ja järgmisel hommikul pool yheksa staadionil ei olnud ma just puhanud.

Aga testitulemus oli mul siis 117 ("Standartväärtus"), ja kuigi ma olin väga õnnelik selle üle >> rohkem kui ma ootasin, kui ma neid numbreid lähemalt uurisin, olen ma nüüd kindel, et oleks saanud paremini teha. 117 on ju väärtus võrreldes teistega, 4% on minuga sama head või paremad. Samas üksikuid osasid vaadates...nt graafikute lugemine, 13 24 - kodus proovides oli mul alati 17-18...või mustrite lugemine, 10... ja kuigi see kodus oli alati kõige halvem, oli tavaliselt see ikkagi nii 14-15. Ning tekstilugemises oli mul äkki ainult 16 õiget...Samas eks see tule nendest peidetud prooviülesannetest, mis ei loe.

Samas: ma rokkisin "quantitative und formale Probleme" = matemaatika+füüsika, saades 18 õiget ning seega tulles parema 2% hulka. Ning "medizinisch-naturwissenschaftliches Grundverständis" ja...tekstilugemises (jah, selles, milel kohta ma just vingusin) olin ma ka täitsa hea, ehk siis parema 3% hulka. Kõige imelikum oli see, et mul läks ka kujundite päheõppimine (4 minutit 20 kujundi, mis koosnevad viiest sektorist, ja yks sektor on mustaks värvitud, päheõppimiseks) jumala hästi, parema 4% hulka sain ning 17 õiget 20st. Proovides oli mul alati nii 13-12 õiget. :D Aga need mustrid (ma arvatavasti üritasin enne testi just lõõgastuda ja mitte närvitseda ja rahulikuks jääda, ja siis alguses olid mustrid ja mul kulus vist natuke aega, enne kui mu ajule kohale jõudis, et nüüd peab julmalt töötama) ja kolmemõõtmelised kujundid ja ka hoolikas töötamine tõmbasid mul alla selle, ma olin nendes napilt üle keskmise (paremad 40-35%).

Aga noh, nüüd mul peaks olema 70,91 punkti, või isegi 71,91 kui nad mu rahvusvahelist vene keele olümpiaadi tunnustavad - ning eelmisel aastal oli väljavaliku piir 52,62. Ehk siis kui mu paberid kohale jõuavad, peaksin ma ikkagi suhteliselt kindlalt sees olema.

Nii. Peale väsitavad nädalat lollakates pidzhaamalaadsetes kostüümides oli veel paar päeva saatkonna, tõlkimisbüroo ja postkontorivahelist jooskmist, ZVS-i saatsin kohe 5. juunil ära, lihtpostiga...nii et loodan, et see on juba praegu kohale tulnud, ja millalgi järgmisel nädalal avaneb siis mulle nn Kontrollblatt vms, kus ma saan hiljem vaadata, mis koht mul pingereas on. Heidelbergi saatsin alles kolmapäeval, postkontoris soovitati saata mingi odavapoolse ekspressiga, EMS-iga...

Hakkasin netis "träkkima" seda, ja nägin, et see on jäänud juba kaheks päevaks Tallinna "PVP"-sse, sattusin paanikasse ja hakkasin netis otsima, mis asi see nüüd on, ja kusagil foorumis leidsin "Piirivalvepunkti", ja sattusin veel rohkem paanikass, kujutades ette, kuidas mu avalduse tükkideks rebitakse ja sealt heroiini otsitakse. Helistasin postkontorisse, seal öeldi, et st et kiri on lihtsalt juba Eestist "Postivahetuspunktist" välja läinud välismaale, ja ma võin helistada uuesti, et uurida, kas see on kohale jõudnud, ise ma seda netis ei näe.

Nii et kõik hea, ja ma saan tagasi pöörduda oma shiny juurde, ehk siis keemiaõpiku juurde, trenni juurde, ja paksude klassikute juurde - hetkel "Walden" Thoreau poolt, ning ka Fox Life-i ja Facebooki juurde. Ahh, suvi. Nüüd on see alanud.

2010-06-22T16:59:00.000+02:00

See on koige parem pilt lopetamisest. Sest mu elu motte ongi riina soengu kohevaks tegemine. :D

Täna oli nii hullumeelne päev mul.Ma läksin kella yheksaks prismasse, tegin oma abituri koopiad, siis läksin saksa saatkonna, et neid seal kinnitada, seal tuli välja, et ma tegiv valesti koopiad ja nad sulgevad poole tunni pärast.

ma jooksin siis rahvusraamatukokku(sinna kus me jyrxiga kinni jäime),tegin seal uued koopiad, jooksin tagasi saatkonda, sain need ära kinnitatud.
naljakas oli vee see, et kui ma ytlesin vanematele, et ma lähen saksa saatkonda dokumente toestama
sisi nad olid mingi "miks, mine kooli, äkki saatkond ei teegi neid dokumente. Kui see oleks nii, oleks ju seal lihtsalt järjekord nendest, kes tahavad mingit dokumenti toestama". Ja kui ma kohale tulin, oli seal isegi järjekorranumbrite masin ja neli inimest koopiaid kinnitamas. Ja koik tahtsid berliini -meditsiin, farmaatsia, keemia, psyholoogia. Miks berliin? Kamoon, Saksamaal on teisi häid ylikoole peale Berliini, Frankfurti, Hamburgi ja Kölni, ja need ei ole tegeligult isegi koige paremad.

ja siis ma soitsin DHL-i mis on viru vastas
teel ma helistasin daadi, et kysida mis aadressile ma pean saatma
ja kuna nad noudsid et see oleks ekspresspostiga...ja mu isa kinnitas, et DHL on ainus normaalne ja ei tohiks yle 500 eeku kuluda, siis mul kulus 800 eeku selleks.
Vähemalt on nad paberid kohal
ja siis ma jooksin postkontorisse et saata heidelbergi yhikaavalduse
kuna aga kogu elu peatub eestis umbes neljaks päevaks jaanipäeval.
ja midagi ei tööta
siis postkontoris oli täna räige järjekord
mida mingi ryhm ameerika turiste ei aidanud
ja tegelikkuses pidin ma pool yks juba valmis olema vabaduse väljakul, et esineda
aga pool yks ma hakkasin alles soitma sealt kristiinesse
kuna mu riided olid ema autos
ja siis ma vahetasin riideid autos ja joudsin natuke peale kella yhte vabaduse väljakule...
siis oli esinemine
mis läks persse
kuna tanel padar jättis lambist yhe takti vahele nii et kogu meie tants oli muusikast mööda
ja kuna publik istus mingi yks meeter meist + tuhat ajakirjaniku+kaamera
siis oli väga hull, kui me ei suutnud ostustada, kas me nyyd jätame ka yhe takti vahele voi kiirustame voi tantsiem mööda
ja lopuks me tantsisime mööda
lopuks kui me tagasi tulime...siis me ei teadnud ka kuhu täpselt me minema peame
kondisime edasi tagasi sojaväeorkestri tafa
ja siis...seisime pool tundi
naeratades.
konede ja igava muusika ajal
ja siis äkki
tuli tulevärk räigelt kova pauguga
ja me koik saime sydameataki
ja siis me ei osanud ka korralikult ära minna
nii et siis feilisime ka
ja siis ma joudsin kell neli koju
Paist läks tanel padariga oiendama, et ta valesti mängis.

Hullumeelne lihtsalt.

2010-06-21T15:46:00.000+02:00

Nii, kool on nüüd ametlikult lõpetatud ja lõpp ära tähistatud. Aktus oli väga armas, ning tegelikult oli hea, et me ikka selle koolis pidasime ning pidu oli ka tasemel.
Pühapäeva veetsin siis põhimõtteliselt magades ja õhtul läksin trenni, mille peale siis ärkasin täiesti üles ja mulle tuli meelde, et mul ei ole sobivat kotti presidendi vastuvõttu jaoks. XD

Aga noh, lõpuks läksin oma rohelisega ja...noh muidugi vihma sadas ja keegi ei hoiatanud mind, et presidendi roosiaias on kruusatee, nii et mu kingad on kahjuks kõik mudased nüüd. Sain oma rulli nimedega kätte ja kirjutasin oma nime presidendi külalisteraamatusse. Võrreldes eelmise aasta keelpillikvartettiga esines sellel aastal Mimicry. Ehk siis täitsa üllatav oli kuulda presidendi roosiaias "I wanna kiss your ass, That's what I wanna do, I wanna get high on you". Aga lahe ja huvitav. Rulli peal lugesin, et mul oli seal tervelt üks kaudne tuttav, ehk siis Sasha noorem õde, kes meil 11. klassis bios istus, aga inimesi oli seal üle 200 (gümnaasiumid, kutsekoolid, kõrgkoolid ja ülikoolid), ehk siis ma ei näinud teda.

Söök oli nii hea, kana maasikakastmes ja mingi paneeritud liha juustukastmes ja seenerullid ja Sacheri ja meetort...hmmm. Hea. Olid siis pikad kõned ja...kaks inimest minestasid. :S Ja ma arvasin, et mina olin närvis enne. Aga oli tunne, et nad on harjunud, et medalistid minestavad, sest nende juurde kohe tulid kaks tugevat pidulikus sõjaväevormis meest ja kandsid minema. Aga ma olen tõsiselt väsinud nüüd.

Ja edasi täna on veel proov Tõnismäel...homme lähen koopiaid tegema ja kinnitama, ma usun et kohe saksa saatkonda ja Heidelbergi ühika avaldust ära saatma. Ja siis esinemine, siis Hiiumaale sööma ja mitte midagi tegema (ma veel mõtlen, kas ma hakkan seal keemiat õppima või mitte. Arvatavasti mitte) ja oma testi tulemust ootama.

Põhimõtteliselt kui ma saan üle 108, siis koht Heidelbergis on garanteeritud. Kui on aga 106-108, siis ma pean veel mõtlema, kas ma riskin, ning võibolla ma hoopiski piirdun sellega, et Heidelberg läheb AbibestenQuotesse ja Auswahl der Hochschule-Qoutesse panen ma kohe Münsteri. Ja alla 106 ma vist ikka ei riski. Kuigi on tõesti raske öelda, milline see punktiarv on sellel aastal, sest üleeelmisel aastal oli see 46 ja eelmisel aastal juba 52 - kas see tõuseb uuesti 6 punkti? Sest palju rohkem inimesi teevad testi? Samas toimub valik ainult nende vahel, kes panid Heidelbergi esimeseks eelisülikooliks...ja üleeelmisel aastal toimus mingi arvutiviga, et võeti rohkem inimesi vastu kui plaanis, et siis see ei peaks nii palju tõusma. Keerukas, ma tean.

Ja kui ma Hiiumaalt tagasi tulen siis tulebki kohe see nädal aega tapvalt pikkasid proove ja esinemisi, viimane kord oma õpilaselus ning ülikoolidesse viimaseid paberite saatmist Ja siis ongi aeg minu lõpetamiskingituseks, ehk siis Türki rannas lebotama ja nahavähki saama. Ja edasi...tuleb närvitsemine vastuvõtmise pärast ja pakkimine ja keemia/ladina/bioologia kordamine. (Esimene eksam on keema, kui selle ära teed, siis sind vabastatakse keemia seminarist. :D)

A-ryhm

2010-06-16T19:03:00.001+02:00

Tu tu du tuuu tu tu tuuuu.

Sai siis ka (lõpuks) A-rühmma ära vaadatud.

Muljed:

Tegelaste juures, mis on siis sarjast juba väga lähedaseks saadud, olin ma suhteliselt pettunud.

-Hannibali juures jäi puudu sellest stiilist ja klassist, talle oli juurde pandud selline "rugged look", mis oli natuke võõrastav - ning ta ei osanud rääkida korralikult, kui tal oli sigar suus.
-B.A...kamoon, miks ta selline softie oli? Tal jäi tõesti puudu Mr. T energiast ja vihast, mida siis ta sarjas nõnda öelda vaevu kontrolli alt hoidis. Ning kamoon, miks ta viskit jõi? Igaüks, kes vaatas sarja, teab, et B.A joob ainult piima.
-Face...mulle isegi suhteliselt meeldis. Bradley Cooper on lahe ning see, et ta oskas rääkida prantsuse ja saksa keelt ainult lisas tegelaskujule midagi juurde. Ainus, mis ma oleks tema juures muutnud, on tema soeng. XD Originaalsarjas oli Face'l alati ideaalne soeng, ja filmis oli ikka päris šokk näha Face'i sassis soenguga ja rebitud riietes jne.
-Murdock...oleks võinud olla natuke rohkem lambikalt hullumeelne, need hulluse episoodid paistsid natuke pealesurutud ja sissetopitud filmis. See suahiili episood oli aga väga lahe. "You speak Swahili? - You don't?"

Samas olid tegelaskujude ülevõtmine selle filmi ainus nõrk koht, märulistseenid ja plaanid olid ülilahedad, see oli naljakas ja kohati ettearvamatu, see toimus Mannheimis ja Frankfurtis, mis on Heidelbergi lähedal, ehk siis mulle meeldis. Ja kui sellest filmist mitte nõuda täieliku sarjast kinnipidamist, siis see oli ikka tõsiselt hea film, mis ületas kõik minu (väga madalad) ootused, ja tegelaskujud sarjast eraldi võttes olid samuti väga head.

Kodumaa reetur

2010-06-14T20:22:00.000+02:00

Kogemuste põhjal võin öelda, et see on nii 80% inimeste reaktsioon sellele, et ma lähen välismaale õppima. Tõmbavad nina krõmpsu ja ütlevad midagi selge halvakspanuga, et "Miks mitte Tartu?" või "Aga tuled ikka tagasi, EKS?". Kui ei taha vastust kuulda, siis ärge küsige.

Samas mu emal oli tööl selline dialoog (sama inimesega, kes küsis halvakspanuga, "Aga miks teie tütar Tartusse ei lähe?")

Küsis, kuidas mul eksamid läksid. (Mu ema kasutas minu eksameid vabandusena, et mitte minna "retkele" Peeter esimese katakombidesse kusagil metsas Lahemaal või midagi). u ema siis ütles, et hästi läksid - siis küsiti, et kui palju punkte. Mu ema vastas, et ta ei teagi täpselt, sest ma õpin nii hästi, et ta ei muretse. Küsiti uuesti. Mu emal siis ei jäänud muud valikud üle, kui öelda, et jah, mu kõik eksamid on üle 95 punkti.

"Mis mõttes? Seda on võimatu saada, ju!" kuri etteheide.
-"On küll, maksimumpunktide arv on ju 100."
"No jah, aga see on teoreetiline maksimum, mida ei ole olemas tegelikult, sest keegi õpilastest ei suuda seda saavutada. Isegi kui mina [küsija oli õpetaja] teeks eksami, siis ma ei saaks üle 90..."
*mu ema vaikib viisakalt, aga mitmetähenduslikult*

Me naersime kodus. XD Kuna ma clearly ei eksisteeri - nagu see haldjas Peter Panist...appi, hakake kõik plaksutama. XD

2010-06-12T19:15:00.000+02:00

Eksamite ja tulemuste adrenaliin on lõplikult otsas, ja alles nüüd tunnen ma, kui väsinud ma tervest sellest aastast olen. Jõudu üldse ei ole, isegi peale lühikest retke poodi, tunnen ma, kuidas inimesed ja lärm ja kngad ja üldse kõik mind jumala ärritab. Hakkan mõtlema, et kui ei oleks stipendiumi ja ikkagi vajadust võimalikult kiiresti ülikooli minna ja see ära lõpetada, siis läheks vabatahtlikuks. Aga ma loodan, et see väsimus saab 3-4 kuuga läbi.

Muidu läksin raamatukokku, suutsin oma tahtele võtta 12 raamatut edukalt vastu panna ja võtsin ainult 6 raamatut...ühte neist ma vist ei hakka lugema - Chocolat...ma filmi armastasin, eriti muusikat, aga raamat ei paista eriti huvitav. Samas lõpuks suutsin Frankensteini läbi lugeda, seda olen tahtnud juba paar aastat lugeda. Natuke naljakas ja naiivne, aga muidu hea lugemine. Naudin mõttet, et ei pea enam kunagi oma elus mõtlema järgi sümbolite, sõnumite jne üle, vaid lihtsalt nautida lugemist ning jäta vahele nii palju iseloomustusi ja looduse kirjeldusi ja igavaid dialooge, nagu ma tahan.

Ja tänane päev..plaanis oli varakult jõusaali minna, selle asemel aga jõudsin poodi veini ja tordi järgi, ja veetsin päeva lugedes ja telekat vaadates - mul on muideks uus lemmik telekanal ilmunud, "Sony Entertainment". XD. Ning ma hakkan mõtlema, et kui ma oleks vbl maininud Bahnwärter Thiele Falkensymbolet raudteed...võibolla oleks 15 ka saksas saanud? Ok ok, ma jään vait nüüd ja ei mõtle eksamitele enam kunagi.

Päris naljakas on vaadata, kuidas mu vanemad jumala segaduses süsteemist on. Kuni siiani ei saa aru mis eksameid ma täpselt tegin ja kuhu ja kui palju nad loevad. See, et meie saksa suuline loeb 20% eesti riigieksami tulemuses ja 25% abituri saksa lõouhindes, mis omakorda korrutatakse kahega jne, ajab neil juhtme jumala kokku. XD

2010-06-10T21:53:00.001+02:00

Nonii. Paber (keskmise hindega, 12 aasta eesmärk) käes, läpakas samuti, mis on korras. Enam vähem. No kurat, juba lootsin, et saan uue. :D Kahjuks on nüüd mu vanemad veendunud, et ma meelega tegin oma läpaka katki, et saada uue. Ma ei tea miks, aga neil on ikkagi viimase 8 aasta jooksul tekkinud vist selline mulje, et ma olen hüsteeriline ja nõus petma ja valetama ja inimestega manipuleerima, et saada mida ma tahan. Ja ma ausõna ei ole selline. Nojah. Ma läksin tegelikult emale ütlema, et isegi kui nad saaksid mulle rahaliselt lubada läpakat, ei taha ma seda - sest muidu on liiga palju muutusi, ja uues riigis, uues ülikoolis tahaks ma vähemalt osata kasutada oma - muidugi suurt, aeglast, rasket ja suhteliselt vana läpakat, aga see on ikkagi minu. *kallistab*

Noh nii. Asjade ja toimetuste hulk, mida on vaja ära teha, kuidagi kuhjub. Sinna hulka kuulub ka otsustada, mis pabereid mul mis hulgas on vaja kopeerida, tõlkida, kinnitada, ja kuhu saata.

1) Heidelbergi ühika avaldus + abituri tunnistus+ vanemate palgatõend, ema oma on vaja ka ära tõlkida (kuna eiii, eesti riik ei taha inglise keeles tõendeid väljastada. OMG keeleseadus.)
2) Vene keele olümpiaadi tunnistuse ära tõlkida ja koopia kinnitada (erinevalt Eesti ülikoolidest tunnistab Heidelbergu rahvusvahelist vene keele olümpiaadi kui rahvusvahelist olümpiaadi). jah, ma saan aru, et mul ei ole seda boonust vaja. Aga ma tahan seda saada. Muidu ei ole mingit kasu olümpiaadidest, peale suure hunniku raamatuid ja tasuta reisi Moskvasse. XD
3) Olümpiaadide nimekiri tammekale. Olge valmis, lõpetamisel siis tuleb mingi eriti pikk nimekiri nendest...Kõik juba magavad, ja keegi ikka loeb ette, ja 10. klassis osales ta a olympiaadil ja sai x koha, b olympiaadil y koha. OK ok, nali. Ma saadan ainult kaks tähtsamat.

Ning omg ekoolis pole enam meiie hinnetelehter. Täiesti sürr ikka. Kool on läbi. :D Ning täpsemad kirjandi, saksa ja mata tulemused võiksid tulla. Tahaks ikka teada.

OMG vabadus.

2010-06-09T19:54:00.000+02:00

Noh, suvi on ametlikult alanud. Kirjalikud eksamid on üliedukalt tehtud, ei oodanud et kirjand ja saksa nii hästi lähevad. Paaegu hakkasin nutma, kui numbreid nägin. Mata...oli kahtlus, etläheb hästi,aga no ma kardan olla kohe peale eksamit nii enesekindel, et "Pfffft, tuleb 15 ära". Üllatav, et bio oli kõige halvem kirjalik mul. LOL. nii et suulistest on mul suhteliselt ükskõik...nad otsustavad, kas mu keskmine hinne saab olema 1,3 või 1,0, nii et...jah. Aga enne kirjalikke tulemusi, issand jumal kui kuradi närvis ma olin...hüppasin iga smsi peale, mida jürx siis kurjasti ära kasutas.

Õppisin suhteliselt nagu hullumeelne suulisteks...peamiselt saksa omadeks. Siis põles läpakas läbi, nii et neid minu imepärasi konspekte ei jäägi tulevastele põlvedele. Inkaks õppisin aga küll ainult konsultatsioonides (neid oli piisavalt), ja enne eksamit lugesin sparknotesis macbethi ja romeo ja julia ja brave new worldi kohta. Eksamil oli küllaga selline tunne,et pfft, miks ma üldse õppisin.

Saksa...oli kahtlane. Ma saan aru, et hümmrich ütles küll, et faktiküsimused tähendavadhalba hinnet, aga no kui ta küsib mult lemmikepohhi, siis see ei saa ka head tähendada???????? Aga samas, eksam ise ei olnud nii hull...täitsa meeldiv oli rääkida. See ei tähenda, et seemul eriti hästi oleks läinud, aga tunne ei olnud halb. Viisin ka oma 1o kilo õpikuid ära, mõtlesin, et laud neid küll vastu ei pea.

ja nüüd..nii imelik tunne on. Ei olegi õpilane. Kuigi osakond tegi minu meelest kooli nii meeldivaks, kui see ainult võis minna, eesti osakonnas ei oleks ma vist üldse vastu pidanud, võin nüüd küll öelda, et need...14 aastat minu elus (koos lasteaiaga), sakisid. Ikka täiega. Eriti 4 kuni 9 klass. Need olid kõige õudsamad ikka.

Viskasin samal päeval kõik kooliasjad minema...kapid said kohe tyhjemaks. Ema tahtis matat ja füüsikat, nii et...selle kuhja ta siis ka sai. Ja täna viskasin väga palju riideid ära...et tulevikku ikka stiilselt siseneda. Mul oli kapis ikka niii palju mingeid katkiseid kaltse. Kuigi mind ootavad nüüd jalanõud, kampsunid ja joped.

Ja tänase päeva suursündmus, käisin "saatkonna usaldusarsti" juures, kes tegi siis paar ristikest ja kuulas ja kaalus ja mõõtis mind, et mu tervis ikka lubab mul õppida ja ma rase ei ole. 350 krooni, mida iganes. Paari ristikese eest, ja kes nüüd tema käekirja loeb, ei ütle enam kunagi, et ma kirjutan koledalt. Tõsiselt.

Siis sain katarsise kingapoest...ning ostsin samasugused punased kingad uuesti. Hetkel üritan endale soengut lõpetamiseks välja mõelda, kas sirged või lained või ülespandud? Ah ja, ning olen mures presidendi kutse pärast, mida pole veel tulnud, ja stipendiumi info pärast, mida pole veel tulnud, ning mõtlen, et kui ikka 1,0 tuleb, äkki peaks pigem münsterisse minema ja heidelbergi sinnapaika jätma. Valikud, valikud, valikud.

2010-05-27T12:52:00.000+02:00

Kool võik kiiremini läbi saada. Muidugi tegelikult ei ole seda nüüd niipalju, kaks suulist eksamit, milleks õpida on vaja ainult üheks ehk saksaks ja 2-3 korda nädalas ennast kooli vedada paariks tunniks ei ole nii raske, või vähemalt tundus see mulle nii siis kui meil oli igapäev 8 tundi + trenn+ probe-abitur-klausuren paar tyki iga nädal ning siis veel lugemiskontrollid (mida ilmselgelt kushvid ei arvesta oma hindes. Tore. Kui palju tunde ma neid tegin?) jne.

Aga nüüd, kui mu elu möödub rahulikult retuusides ja väga suures T-särgis arvuti/teleka ees, mõnede lyhikeste reiside spordiklubisse ja poodi lõpetamiskingade/kõrvarõngade/maasikate/filmide järgi on koolis olla nii piinarikkas. Ma olen väga kiiresti ära unustanud kui suur lärm/rahvamass/hais/mõttetu edasi-tagasijooksmine käib seal. Väga traumeeriv kogemus iga kord.

Ja muidu ma õpin või vähemalt üritan õpida saksat, mis hetkel on mul kokkuvõttete tegemise faasis, nii et ma saan väga palju failbookis ja roflrazzis käia. Eks tegelikult ma saan aru, et ma ei pea selleks nii palju õppima, aga ma tunnen ennast rahulikumalt, kui mul on midagi konkreetset teha ettevalmistuseks, muidu ma lihtsalt istuks ja mõtleks, kui tähtis see nüüd kõik on.

Samuti on mind tabanud meditsiinivaimustus, väga suur vaimustus, mis isegi segab. Ma ei ole ikka päris ammu midagi nii hullusti tahtnud, kuna ma tavaliselt üritan vältida neid olukordi, kus ma väga tahan/loodan midagi - siis ei pea pettuma. Samas mu varuvariant biokeemia lihtsalt ei tundu nii huvitav.

Hakkasin uurima võimalusi teha osa praktikast suvel ära, aga Saksamaale sõit oleks uuesti seotud suure rahakuluga ja eestis ei ole seda vist eriti võimalik teha, kuna see ei kuulu TÛ öppeprogrammi, ning ma ei kujuta ette, kuidas ma nüüd võtan ja kirjutan mingisugusse eesti haiglasse, et "tere, soovin teha põetuspraktikat teie juures." Niipalju kui ma olen käinud arstide juures/haiglates ei arva ma, et ma oleks eriti teretulnud või et minuga seal eriti palju tegeletaks, erinevalt Saksamaalt, kus iga 16-aastane võib olla 2-3 nädalat haiglas praktikal, nt. viibida operatsioonisaalis ja pealtvaadata ja kus iga haigla on juba hairjunud sellega, et suur hulk inimesi teeb neid praktikad seal (enne õpingute algust).

Ning eksamitulemused võiks tulla juba, mul on juba väike ootusärevus/närv/paanika sees, kui ma mõtlen, et 7. saame juba kõik teada, v.a kirjand >>veel hullem variant, kui ei tea millal sa saad teada.

Märkmed Saksamaalt.

2010-05-10T16:08:00.000+02:00

Mathe macht glücklich.

Ma meenutan House'i. Võib-olla on see märk, et mu test läks hästi?

Ma panen inimesi kohmetuma ja olen hullumeelne. Uue tuttava neljas lause oli "Noh, vähemalt see on su juures normaalne."

Ma ei suuda vastu panna raamatute ostmisele.

Miiiiiiks?

2010-05-05T09:59:00.000+02:00

Reedel lendan siis (palun, palun, palun...tuhk, ära tule...võid tulla laupäeval, siis on mul ükskõik, võin jääda ka Saksamaale või bussiga tulla...) seda testi tegema ning hetkel on lihtsalt nii palju asju vaja läbi mõelda ja peas hoida, et ma lähen juba närvi ja seda ma ei tohi teha, sest testi ajaks pean olema rahulik.

*sügav hingetõmme*

Omamoodi on hirmus, minna täiesti ise reisile, mis on lisaks veel iseseisvalt korraldatud. Ühelt poolt tahaks küll kedagi endaga kaasa, samas kardan, et ma lähen nii närvi ja hakkan plahvatama ikka vähimgi asja peale, kui keegi kaasas oleks.

Ning testi teevad samas kohas vähemalt 300-500 inimest, võib-olla ka 1000 inimest, nii et selles mõttes ei ole ma kindlasti üksinda.

Hetkel...veedan oma aega mõeldes, kui hullumeelne ma ikka olen, et ma endale alati nii kõige raskemad olemasolevatest sihtidest valin. Kui ma oleks otsustanud nt füüsikat või biotehnoloogiat või keemiat õppima oleks mul hetkel suhteliselt 0 muret...isegi hinnete pärast, sest nad on zulassungsfrei või siis nii madala NC-ga, et ma ikka saaks hakkama, või mingi konkursiga, millega ma saaks hakkama. Ei, mind huvitab meditsiin. Ja isegi siis, valides ülikooli, valisin ma mitte selle ülikooli, kuhu ma saadan 19. juunil paberid ja kõik...eiii, mulle meeldib see ülikool, mis korraldab 6 tunnise ajumõrva, mille jaoks peab eraldi Saksamaale sõitma. Ning teate mida? See on üks põhjustest, miks mulle see meeldib.

Aga nojh. Rahustan end siis sellega, et isegi kui mul ei õnnestu see test, siis see on saatus, ning ma peaks siis minema kusagile mujale. Näiteks Münsterisse, sinna on ka päris raske sisse saada. Või Ulmi, sinna peaks ikka sisse saama. Kui mul eksamid ei läinud väga väga sitasti.

2010-04-20T18:27:00.000+02:00

Kuradi tuhk. Tuleb teine pilv nuüd. Ma ilmselgelt kas a) ei saa minna sisseastumiskatsetele oma unistuste ülikooli Heidelbergi või
b) sõidan sinna 3 päeva ja kukkun siis läbi, sest olen liiga väsinud, et keskenduda.

JEEEE.

Anninessi seiklused postkontoris

2010-04-20T08:44:00.001+02:00

Pidin saatma avalduse Saksamaale, ning seal oli ka kirjas, et juhul kui ma tahan olla teavitatud sellest, kas nad said avalduse kätte. (jaaa, tahan küll), siis ma pean panema sinna frankeeritud (ette makstud postkaardi).

Noh, mõeldud, tehtud. Sõitsin Õismäe postkontorisse. Ma vist ei ole seal eriti kaua käinud, sest tuli välja, et see on suletud alates novembrist. Noh, uups. See asub nüüd Rocca al Mares, mitte et see poleks alguses kohe mogavam olnud sinna sõita. Selle peab veel selles hiiglaskilus Prismas üles leidma.

Ostan ümbriku, leian ka selle ametliku postkaardi. Hakkan uurima ettemakse kohta. Tuli välja, et vaatamata sellele, et EL on standardiseerinud kuradi hernepurkide märgistusi, ei ole ühtset postmarkide süsteemi. No okei, saan aru. Peab ostma "mingisuguseid kuponge" postkontori töötajate sõnul, aga neil neid küll ei ole, aga nad helistavad keskpostkontorisse ja küsivad järgi. Jap, keskpostkontoris on neid küll olemas.

Nii et sõitsin kesklinna. Keskpostkontoris oli 20 vanamutikest minu ees. Peale pikka ootamist tuleb minu kord, ning küsin järgi. Jah, lõpuks, neil on olemas kupongid. Õnnelikult küsin, et siis palun mulle nii palju kuponge, kui on vaja, et Saksamaalt saadetaks mulle postkaart tagasi.

Blond teenindaja paksu roosa huuleläige kihiga vaatab mulle otsa, nagu ma oleks just palunud tal lahendada kvantmehaaniline tehe või midagi. "Kust meie peame teadma, kui palju teil neid kuponge vaja on, et Saksamaalt Eestisse kirja saada? Ise peate teadma seda, kui teil vaja on."

*facepalm*. Tore, kes meist postkontoris töötab? Ostsin 2 kupongi, ehk siis 40 krooni eest...ma tõesti ei tea, kas maksab kirja saatmine 2 eurot Saksamaal või mitte...kui on kallim, siis sai just 40 krooni+10 krooni ametliku postkaardi ees anast välja visatud.

Nojah siis.

2010-04-15T08:25:00.000+02:00

Kool on läbi ning ma olen niiiiiiiii õnnelik. Ma ei pea enam elu sees istuma muusika tunnis ja õppima pähe mõttetuid muusikateoseid, mida ma nagunii ei suuda eristada, ma ei pea enam õppima pähe 100 lk kunstiteoste nimesid, mis nagunii näevad kõik jumala sarnased välja ega püsti seisma tunni alguses ja niiiiii edasi. Jah, ma olen küll õnnelik.

Muidugi on kahju, et nüüd ei hakka nende ainsate inimestega, kes saavad meie A-Klassi koolisüsteemist aru,nii palju kohtuma...Tänu sellele värdjale koolisüsteemile kuulub ju 2 tundi aega põhimõttete seletamiseks, enne kui keegi aru saab, mis nüüd täpselt matemaatika või saksa keele või ühe nendest ajaloo all mõeldud on. :D

Kuni siiani, ehk siis 25% kirjalikest eksamitest on möödunud suhteliselt hästi. Ma usun, et see on ikkagi Hümmrichi teene, et see eksam ei tundunudki üldse nagu eksam...Ma ütleks, et suvaline füüsika töö 11. klassis oli palju närvisöövam kui see saksa eksam. Tähistasin siis trenniga, kuhu sai kogu selle üleliigse adrenaalini välja valada...ning enne trenni, kuna ma ei viitsinud bussiga minna, vaid sain autoga - mis tähendas, et ma jõudsin poolteist tundi varem, vaatasin seda vanaaegset seebikat ETV's, ning aeglaselt sõitsin rataga, või vähemalt tegin nägu, et sõitsin.

Ning nüüd...4 päeva matemaatikat. JEEE!

2010-03-20T18:29:00.001+01:00

Mees palvetab, "Jumal, lase mul võita million lottos. Palun. Mul on vaja seda millionit." Ja nii kogu oma elu. Lõpuks sureb ning läheb jumala juurde juttule ja küsib: "Jumal, ma nii palju palvetasin. Ja ikkagi ei võitnud. Miks sa mulle nii tegid?" Ja jumal vastas, "Sa oleks võinud vähemalt lotto pileti osta."

Mul tekkisid uuesti kahtlused, et kas tasub ikka nii väga minna Jena ülikooli...et nt Müncheni ülikool on päris kiusatus ja Leipzig ka, ikkagi suured linnad, ja Nürnberg ja Bochum. Mõtlesin seda ja jõin Vapianos teed (Jasmiini tee...Yum). Vaatasin tassipõhja. Mis seal kirjas oli? Jena. XD Tänan.

Ning oodake...kohe tuleb...ZOMG! VAHEAEG! SQUEEE! Sain endale lõpuks uue salli ja kõrvaringad ning hakkasin juba plaane tegema, kuidas ma nendega esmaspäeval kooli lähen...Oh wait :D Ei lähe.

Printsess ja Konn on nii lahe multikas. Ühelt poolt täiesti uus lähenemine Disney klassikalisele multikale, sest "printsess" on tegelikult mustanahaline tüdruk New Orleansi perest millalgi 20. sajandi alguses, kes üritab raske tööga edu saavutada, nii et puudub pime "Ups, ristiema andis mulle kleidi ja siis prints armus minusse ja siis me elasime õnnelikult elu lõpuni". Ja peategelasele Tianale vastandub ära hellitatud "issi tüdruk" ja prints, kes ei viitsi töötada, aga selle jooksul õpib ära süüategemise ja aitab Tianal viia ellu oma unistus. Ja klassikalise muusika asemel oli väga lahe dzäss ja üleüldiselt oli multikas täis eneseusku, rasket tööd ja natuke feminismi ja kõikide aktsepteerimist. Ning Kafkat. (kamoon, ta muutub konnaks...ja redneckist jaaniuss, kes armastab tähte ning krokodill, kelle eluunistus on mängida dzässansamblit). Nii lahe lihtsalt. Ja muidugi. täis maagiat ja kurjust ja headuse võitu. (Jah, õudne spoiler, ma tean).

Mis veel? Ah jaa, vaheaeg. Aga veel tuli lõpukski see kutse TMS-i jaoks (Test für medizinische Studiengänge), nii et mais lendan Giessenisse ja elan...arvatavasi Adler-hotellis. Jah, ma teen sisseastumistesti Heidelbergi Giessenis. It doesn't make any sense. Sakslased oleksid võinud korraldada testi nt. Berliin, München, Hamburg, Köln, Kiel, Rostock, Aachen, Stuttgart. Leipzig, Dresden. Ning ei olegi mingit probleemi. Eiii, mingi Reutlingen voi mida iganes, kus on 1 külalistemaja. Nojah.

ma võin vinguda, tegelikult ma ootan seda :D

2010-03-04T18:53:00.000+01:00

Ja nüüd tulidki suvise tantsupeo proovide ajad. Tapke mind kohe ära. (Tegelt on see ju vabatahtlik, aga nad on niiii julmad lihtsalt. Loodan, et see nädal sisi ei ole kõige pakalavam nädal aastas.

Üritan siis kuidagi sellest tabelist aru saada, millal ma kus olema pean:

29.06

15:30-18:30 Kesklinna lastestaadion.(Kusagil kino Kosmose taga... Kristiine poole juba)
30.06 Läheb juba huvitavaks...9:00-12:00 Kalevi staadion
14:00-16:00 Kesklinna lastestaadion
16:30-18:00 Jällegi Kalevi staadion (How in the name of Eru am I supposed to get there?)
20:00-21:00 Kalevi staadion

01.07

9:00-12:00 Kalevi staadion
13:00-16:00
17:00-19:00 Lastestaadion
19:00-21:00 Dahdumm...Kalevistaadion Gah. Wow...10 tundi proove.

02.07
No vähemalt siis kaob see kahe staadioni vahel valguse kiirusega liikumine ära ja me oleme ainult Kalevi staadionil.
9:00-13:00
14.00-17:00
19:00-21:00 jap. meil on kyll 9 tundi proove ühel päeval.

03.07
Suur tähtis päev.
9:00-12:00 heliproov. (ZOMG! Tanel Padar! *imelikonkspunktigakeskel*)
13:00-14:30 peaproov-etendus. Ja siis me saame isegi süüa.
18:00 On meil...mingi rongkäik. Keine Ahnung.
19:00 On meil juba teine etendus...millal esimene oligi?

Ma ei ole normaalne.

2010-03-02T21:43:00.000+01:00

Hüvasti, viimane raasuke normaalset mõistust. Oli tore sind tunda. Ma usun, et stress on võtnud viimaks viimast.

Laupäev ja pühapäev ma olin täesti vihane ja närvis ja paanikas, et palju teha on ja ma ei jõua. Plahvatasin iga väiksemagi asja peale.

Siis tuli ükskõiksus. Ja siin tuli naer. Täna ma ütlesin emale suhteliselt tuimalt, et ostsin endale pileti mingile suvalisele kontserdile muusika jaoks. (Kui kunstiajalugu ja muuska ära votta, väheneks töökoormus umbes kaks korda). Lisasin...Bach.

Ema lisas...Bum.

Ma naersin pool tundi pisarateni ja lämbumiseni. XD.

Leidsin, et mu matemaatika test oli tegelikult suhteliselt oige. Peale selle, et 14*21=35, unustasin ma 4 miinust ümber kirjutada.

Ning muidugi...keskendumine saksa klausuri ajal. Esiteks ma istusin akna all. Ma ei tee seda mitte kunagi enam. Liiga huvitav oli vaadata postiautot...ja taksot...ja kuidas 11ndikud lund koristasid...ja tuvi. Samas mida kõik teised teevad. Siis hakkas meie armas ajalooopetaja edasi tagasi kondima ja isegi see oli huvitavam kui Kafka. Siis muidugi tavaline tsükkel...joon, söön shokolaadi, joon veel, lähen vetsu, joon, söön shokolaadi jne.

Mida veel...D-vitamiin on tõesti väga maitsev. Ma ei tea miks.

Ma usun, et saksa meditsiini vastuvott kui praegu sügaval...ontodoksaalses reaalsuses pole, siis varsti on. Iga semestriga lisandub umbes 2000 soovijat ja 200 uut kohta. Hetkel on umbes 5 soovijat ühe koha peale. Ehk 20 % saab sisse. Kõige alumine keskmine hinne oli eelmisel aastal 1,75. Seda saab muidugi parandada testiga voi sellega, et sa opid bioloogiat, keemiat, füüsikat, matemaatikat, saksa keelt, kreeka keelt, ladina keelt voi inglise keelt. Soltub ülikoolist. Voi sellega, et sa töötad vabatahtlikuna voi opid 3 aastat medõeks ja töötad natuke sellena. Aga noh, mitte eriti märgatavalt. Iga aastaga touseb (voi siis langeb) vajalik keskmine hinne umbes 0,1 vorra.

Ûlejäänutel 80% on ainult üks voimalus saada sisse: oodata. Iga kord tehakse nimekiri nendest, ja need kes on koige rohkem oodanud (mitte opinud alates abiturist), saavad sisse. Nendele on jäetud 20% kohtadest. Kuna aga iga aastaga lisandub suhteliselt palju neid, kes tahavad oma unistuste töökohta oodata, on see ooteaeg tousnud 4 aastast, mis käib veel kuidagi, 6 aastani. Ja millegipärast on kÿll inimesi, kes on nous ootama üle kuue aasta, et hakkata oppima meditsiini. Ja siis nad ongi ju 27, kui nad alustavad. See on imelik süsteem.

Käisin kaks korda vaatamas Bodies Revealed näitust. See tegi mind mõlemad korrad näljaseks...:S Deltalihas lihtsalt meenutab tavalist sealiha grillliha, no sorri.

Ah jaa, kirjandi feil.

Oh, Lord, please gib mir meine Language back,

2010-02-25T19:51:00.000+01:00

Meie (OMG! viimane! Rejoice!) füüsika töö tõestas järgmised füüsika seadused:

1) See, mida sa tead hästi, ei tule töösse sisse.
2) See, mida sa ei lugenud, tuleb sisse.
3) Teadma peab kõike.

Ning ma soovin meie klassile väga palju jõudu meie järgmiseks ajaks, kus meid ootab ees:
~~5-tunnine proovikirjand~~
~~6-tunnine saksa proovikirjand~~
~~3- voi 4-tunnine inka kirjand~~
~~6-tunnine mata töö.~~
~~teine 6-tunnine mata töö~~
3-tunnine (või 4?) bio töö

Ning nagunii ootab meie kallis ajalooõpetaja kuni viimase hetkeni oma kalli tööga.

Aga siin ma lõpetan sooja soovitusega kuulata Wise Guysi: "Die Philosoffen", "Monica" ja "Denglisch". :D

Trenn trenn trenn

2010-02-21T19:21:00.000+01:00

trenn trenn trenn trenn trenn. :D

Nagu näha, käisin ma täna jällegi trennis. Üle kuu aja ning sai jälle meenutada, mis kõiki lihaseid mul on või vähemalt peaks olema, aga kahjuks ei ole. Mu...ranne ei valuta enam, aga samas mu kõhulihaed on vist täiesti etrofeerunud. Nojh.

Sellepärast mu produktiivsus aga kodus tõusis märgatavalt. Muidugi sotsiaalse elu arvelt, aga ikkagi sain Stepihundi läbi loetud. Millegipärast ma armastan seda raamatut. Kuigi yks lause oli jah 29 rida. Ning tegin natuke matat, kuigi ma ei kujuta ette mis otsast mingisuguste tabelite täitmine ja sildikeste ja mindmapide tegemine peaks kedagi eksamil aitama. Nagu...see pole nii raske meelde jätta seda, et sa vaatad kas kaks sirget on paralleelsed ja siis kas nad on identsed ja jne. Palju raskem on ju selle tegemine, ja selle saab selgeks ainult läbi harjutamise. Ja ega keegi normaalne opilane ei hakka "tegelema matemaatikaga pool tundi", vaid ainult siis, kui on mingi konkreetne ylesanne, mida siis hiljem voiks ju tunnis ka kontrollida, onju. Nojh.

Ja nyyd ma siis isegi yritan teha inkat. All hail Sparknotes. :D Ei kujuta enam elu ilma nendeta. Kuigu summmaryt on kergem ise teha, nende omad on liiga pikkad.

Ning muidugi, KUI PALJU SAJAB LUND VEEEEEL?!?!????!!!???

Kooli lõpetamine...ei ole mõnus

2010-02-16T18:20:00.000+01:00

Praeguseks teha: ~~meistri ja margarita lugemiskontroll, mata test~~.

22.02 Stepihundi lugemiskontroll, ajaloo ülesanded.
25.02 Füüsika Klausur
01.03 Saksa proovieksam
04.03 Inka Klausur
06.03 Mata proovi-proovieksam (JAH, SEE ON LAUPÄEV)
11.03 Mata proovieksam
15.03 Bioloogia proovieksam
01.04 2 retsentsiooni

Lisage sinna: 1-2 proovikirjandit, ajaloo Klausur, 2 lugemiskontrolli ja tööd koikides teistes ainetes arvatavasti.

Masendav. Srsly.

Koomapäev

2010-02-16T16:29:00.000+01:00

Kui tänane päev oleks ajaloost lihtsalt välja jäänud...siis ei oleks mitte midagi muutunud. Kõik on unised ja poolkoomas. Neli kirjandilõiku kahe tunniga tunduvad suure saavutusena sellises seisundis. Hiljem ka lihtsalt vestlemine oli päris raske, sest üks osapool ei suutnud tavaliselt rääkida korralikult ja teine ei kuulanud.
Samas inkas oli päris lõbus...

If you ever are in English lesson...and you are bored...and you feel too sophisticated....then you should hire the A-Team.

Lihtsalt...meie klass+Shakespeare' Macbeth = kõige rõvedamad naljad, mida ma olen eales kuulnud.

Including, but not limited to: sokolaad...odad...mõõgad...nõiad...praod...pähklid...munching...ja erm...väsimus. Oeh. Vähemalt ma ärkasin üles siis.

vaatasin ka nö A-ryhma teotust ehk siis uue filmi treilerit. See on lihtsalt vale...väga vale. Ei sobi, ei meeldi ei taha. Omamoodi irooniline on see, et see esilinastub eestis 11. juunil. Meie Arühma viimane eksam on siis 10. juunil. Pfffft.

Just my luck.

2010-02-14T14:45:00.000+01:00

Jääda haigeks sõbrapäeval. Yay. Ning üleüldiselt jääda haigeks, mis muidugi pole mingi eriline ime peale antibiootikume. Külmetusel nädalavahetusel on muidugi omad teatavad plussid, nagu see, et sa ei pea ennast ülekoormama sellega, et lähed kooli või pead järgi tegema X ülesandeid...aga...MA NÕUAN ENDA NÄDALAVAHETUST TAGASI!!!!!!!! Pole aus.
Aga jh. Head sõbrapäeva...Ning nüüd peaks vist aeglaselt tagasi tsivilisatsiooni-slash-kooli lainele pöörduma

2010-02-10T21:24:00.000+01:00

see more Lolcats and funny pictures

On hilja ja ma olen väsinud. On pime ja märg ja külm ja kui ei ole juhuslikult pime, märg ja külm, siis on üleköetud, umbne ja lambivalgus.

Elu on imelik. See, et kool lopeb varst on minu jaoks praegu umbes sama reaalne ja ettekujutatav, kui öeldakse, et on olemas 12 dimensiooni ja ma üritan ette kujutada kera 12 dimensioonis.

Ma ei saa taimedest aru. Ja Meistrist ja Margaritast. Ja elust.

Mõned inimesed võivad pealtnäha olla täiesti...ideaalsed. Sõbralikud, viisakad, abivalmid jne. Aga neid vihatakse. Ja samas teistega, kes on ilmselgelt isekad, julmad, ülbed, on väga hea suhelda. Miks see nii on? Mis on see asi, mille pärast inimesed meeldivad või löövad elus läbi, nö.

Tahaks trenni tagasi. Aga iga kord hakkab mul kurk valutama, voi olen liiga väsinud, voi on midagi muud. Niiiiiiing Grey Anatoomia 6. hooaja esimene episood oli. Mis oli masendav, aga ikkagi tore. Isegi kui Kondid on samal ajal. Vähemalt sain avalduse ära antud, muidu oli W. ukse all seismine juba omamoodi hobbiks muutunud. Mis on lihtsalt vale. Lisaks on omamoodi masendav see, et sobrapäev langeb samale päevale kui Deutsch Lohnt Sich, ehk siis kogu sobrapäeva motte koolis jääb ära. Vähemalt poolenisti.

2010-02-07T18:27:00.000+01:00

Nädalavahetust saab kirjeldada väga vähese arvu sõnadega.

Laupäev: lihtsalt üle viisakuse piiri laiskus. Sõin, vaatasin telekat, lugesin Eragoni (läbi...uuesti...). Aga seda meelega. Oli vaja. Nüüd olen uuesti maratoniks valmis, mis arvatavasti hakkab nüüd kestma mai keskpaigani. Vist. Ning uus talvemantel, mis on loodetavasti soeeeeeeeee.

Küsimus: Aga mis siis, kui praegu hakkab soojalaine ja mul ei lähegi seda ena, kunagi vaja. (See on vist liiga soe saksamaa jaoks).
Vastus: See on väga väike hind selle jaoks, et see kuradi talv lopeks!

Pühapäev...Muffinid ja keskendumishäired. Olen kogu päeva üritanud seda kuradi avaldust parandada. Teotempos. Ma pole ikka veel valmis. Ja ma pean ühte lauset uuesti sõnastama. Ja paar väljendit, Keine Ahnung wie. Ja Valküüria algab nii...25 minuti pärast. Ja kuna ma olen nüüd nö Kreisau Kreisi spetsialist, siis seda filmi tahan ilmtingimata vaadata.

ûritades leida veel natuke informatsiooni meditsiini õpingute kohta saksamaal (Tegelikult informatsiooni, kogukondi, foorumeid, blogisid, soovitusi on lugematul hulgal...Mis on tore. Minu meelest ei ole seda nii palju mitte ühegi teise ala kohta), nägin, et kõige odavam stetoskoop maksab 20 euri. Hakkasin tundma, et mu lapsepõlv polnud täielik. Hakkasin Eestist seda otsima. Leidsin ühe 234 eegu eest. Olin juba suht õnnelik, enne kui leidsin saksamaalt 5 euro eest parema. Kamoon.

Muidugi peaks mainima, et see ilus asi pildi peal maksab 150 eurot saksamaal. Komplektis on iPod shuffle. :D

Aga jah. Ma peaks vist uuesti pöörduma oma avalduse poole.

Just one of those days...

2010-02-04T20:58:00.000+01:00

Täna mind lihtsalt segab ja tüütab ja ärritab kõik. Mu juuksed, riided, toolid, lauad, õhk, teised inimesed, mu kael, mu küüned, mu kott, mu kingad. Kõik on ebamugav ja vastik. Vaevalt pidasin kooli 8 tundi vastu, siis läksin koju selleks, et roomata teki alla ja juua teed. Pffft. Vihkan sellised päevi. Ja ma ei saa ise aru, miks, sest tegelikult ei ole ju midagi valesti. Pigem on kõik hästi.

Kool on ikka veel täiesti tavaline. Pikk tüütu päev, kus ei toimunud midagi katastrofaalset, aga ega midagi head ka ei juhtunud.

Ah jaa, kas ma olen ainuke, kes arvab, et bioloogias läheb meil materjal üha kergemaks. Eelmisel aastal õppisime kloonimist, geneetilisi vektoreid, Krebsi tsüklit, fotosünteesi. Sellel aastal...erm...seda, et kui loom elab lõunas on ta kõrvad suuremad, sest tänu nendele saab ta oma soojusest lahti.

Käisin isegi perearsti juures. Seal, kui küsisin, kas midagi muutub, kui ma 19 saan/koolist lahkun, avastasin, et tegelikult ta ei olegi perearst. Ta on lastearst. Ma olen hoopis teise juures kirjas. Ta ütles, et tema küll perearstiks ei hakka, ta ei oskagi ju EKG-t lugeda. Jah, tore, Nüüd ma siis tean, miks ta minu kopsupõletikku üleläinud läkaköha "kergeks külmetuseks" pidas. (Mitte otseselt EKG pärast, aga ta meditsiini teadmised teistes valdades on arvatavasti samal tasemel) Aga noh, kõiki tõendeid kirjutab ta välja. Siis, veel üks eesti tervishoiu teema. Läksin Regionaalhaiglasse. 21. jaanuaril, panin endale arsti juurde aja kinni, 1. märts. (Kell 10, nii et ma ei saa minna. Bio proovieksam). ûtlesin lahti, ja palusin ema panna uue aja kinni. Ta pani lastehaiglasse, täna, 12. veebruariks. Ühelt poolt 40 päeva, teiselt poolt 8 päeva. Normaalne.

Siis...nojh, teki alt pidin ma suhteliselt kiiresti ka välja roomama, et teha füüsikat (Mu tafelwerk jäi kooli. Yay. Lõpetan vene keeles), ühiskonda, inkat, ning ka ajalugu ja arvatavasti teen muusika ka ära. Niiing netis leidsin mingi USA suveakadeemia, kuhu ma vist saadan avalduse. See lihtsalt paistab liiga lahe/liiga tasuta :D

2010-01-31T15:33:00.001+01:00

palun palun palun ma ei taha haigeks jääda. Kuidagi nõrk olen ja pea käib ringi ja kõrvad sügelevad, aga ma ei jää haigeks.

Ma ei jää haigeks.

Ma ei jää haigeks.

(Ma olen suur platsebo/eneseveenmise efekti uskuja. :D)

Lõpuks! Täna oli -0,8 ehk siis....suviiiiiii! Vesti tuli ylemise korruse vannituppa tagasiiii. Lund sajab muidugi, aga vähemalt on soe. Sain oma motivationsbriefi enamvähem valmis, motlen veel, kas lisada midagi, aga noh...need on juba detailid. Ma ei oska isegi oma uut vabadust nautida (= üks päev, kus ei ole midagi õppida), nii et koristasin kappi (=viskasin ära kõik ebavajalikud paberid) niiing...lugesin niing...jap. Ei midagi muud.

Ning, lõpetuseks (kuna naer on terviseks), spontaanne muusikal toidupoes (lugege infot, kui aru ei saa, mis toimub :D) Ma naersin end päris kõveraks.

Yay laupäev.

2010-01-30T12:29:00.000+01:00

Mis hetkel tähendab seda, et veel üks pingelisem ajajärk on lõppenud ning ma loodan, et nii külm enam (mitte kunagi) ei ole. Ning praegu on minu jaoks -10 hetkel ikka tõsiselt soe. Ainus asi on veel see motivatsioonikiri-slash-lebenslauf, mis hetkel on juba saavutanud astronoomilise pikkuse. Ja mul on ikka vele nii umbes pool kirjutada.

Positiivne: Hetkel ei ole ühtegi suuremat asja/ülesannet. Kirjanduse vihik jäi edukalt kooli, Stepihunt on ka hetkel Out of Reach nats. Füüsikas sain erm...150 korda suurema vastuse, nii et sellega peaks veel tegelema millalgi.

Reede oli väga imelik päev...Meid oli suhteliselt vähe, kogu klassi peale ikkagi 16 inimest. Lihtsalt...imelik. :D Meie huumor läheb ikka mõnikord suhteliselt metsa.
Ja neljapäev oli lihtsalt lahe. Sellised naljad, millest keegi peale juure viibinute aru ei saa. Füüsika õpik lumest kirjaga, "Palju õnne, su elu sai just mõtte." :D

Tegelikult on selle sissekanne mõtte see video...lihtsalt tühi post ühe videoga paistis mulle kuidagi mõttetu.

Kui ma juba olen motivationsbriefi lainel. :D

2010-01-25T21:08:00.000+01:00

Minu nimi on anniness. Ma olen väga tubli ja väga väga tahan seda. Ma olen usaldusväärne ja töökas, mida näitab mu eriti hästi haritud põld Farmvilles. Pikajaliselt olen pidanud enda blogi, mis näitab, et ma ei jäta asju pooleli. Samas olen oma blogi pidanud kolmes kohas, mis näitab, et ma olen võimeline ennast ka muutustele vastavalt kohandama. Oma intensiivse karjääri ajal Lotrplazas sain ma suure kogemuse suhtlemises ja organiseerimises, eriti ajalooliste (first age, third age) rpg-des osalemistes. Lühikese ajaga sai must Imladrisi peahealer ja armee ohvitser, kus läbisin ka eliitvägede väljaõppe. Vabal ajal osalesin racing teamis, ning korraldasin ka mitmeid sportlikke võistlusi.
Ka mu Facebooki profiil näitab seda, kui hea suhtleja ma olen. Mul on peaaegu 200 sõpra üle kogu maailma, ka olen läbinud kõik olemasolevad levelid Elven Dreamis ja muudes mängudes, kõrgele tasemele jõudsin ka MindGamesides. Heategevusega olen tegelenud ka, ning saavutasin taseme Saint 1, eriti läbi mängu Bubbleshoot.
Nii et, ma olen väga tubli ja pweaaaaaaase. *cute puppy eyes*

2010-01-23T20:25:00.000+01:00

Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine.

Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.

Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid ei anta.

Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

Tore teada, et keegi ikka veel hoolitseb õpilaste eest. *sarkasm*

Nojh. Mu kõrvapõletik hakkab taanduma. Mis on tore. Kuna viimased 3 päeva elasin ibuprofenist ja soovisin endale nats heroiini. (Meie bioloogia presentatsiooni järgi peab see valu ikka suht hästi lõpetama).

Ning muidu elasin suhteliselt tavalise osakondlase elu, ehk olin koolis, tulin koju, õppisin ja alanud talveune tõttu vajusin alati kell 10 juba ära, vaatamata iluuisutamisele. Kuigi kolmapäeval käisime Vapianos. niiing. neljapäeval tegin inka presentatsiooni suht kaua. Vöhemalt on nüüd kõik...suhteliselt kõik kaelast ära ja ma saan keskenduda oma inimkeha lühientsüklopeediale. :D

Mille kohta väike dialoog:

Isa: Mida sa loed?
Mina: *näitan* Inimkeha lühuentsukloopedia. (Peaks veel lisama, et kaane peal on läbilõige inimese peast ja seda ümbritsevad mõisted pea, närv, silm jne.)
Isa: Mhm. Millest see räägib?
Mina:....

Samas täna korraldasin endale enam-vähem unistuste laupäeva, mis koosnes...magamisest, lugemisest ja söömisest, ja nimelt lasanje ja muffinide söömisest. Kahjuks ka koristamisest, aga nojh. Miski pole ideaalne.

Aga selleks, et lõpetada veel lõbusamal noodil, siis:

Need tüübid on geniaalsed.

Eesti tervishoid.

2010-01-18T16:14:00.000+01:00

Mees venitas käe ära. Hakkas valutama ning ta ei suutnud seda kõrvalt üles tõsta. Töötab lavaseadjana, nii et see takistab teda suhteliselt palju töös. Läks arsti juurde. Kirjutati välja haigeleht ja saadeti füsioteraapiasse soojendamisele. Käis kuu aega ära, ei aita. On ikka sama hull kui enne. Läheb uuesti arsti juurde. Mis talle vastatakse?

"Aga teil pole ju käsi kõrval liigutada vaja...Te võite alati eespoolt ka tõsta."

Proovikirjand oli täielik läbikukkumine. (Ma olen nüüd tubli. Väldin sõna fail kasutamist.). 63 punkti. Kamoon. (okei, unustage viimane sulg ära). See ei olnud isegi minu halvas prognoosis mitte. Mu halb prognoos oli 70 punkti.

Ja teha on...tegelikult mitte nii palju, aga õues on pime ja külm ja ma olen väsinud.

This is the life...

2010-01-12T17:04:00.000+01:00

On väga imelik tunne olla 12. klass. Ühelt poolt oled sa kõige vanem...kõige kogenum. Sa mäletad kooli legende, mida enam peale sind mitte keegi ei tea. Orienteerud koolis paremini kui õpetajad. Ja enamasti tead, mida teha, et saada seda, mida sa tahad. Kuid samas on see lihtsalt juba väga tüütuks ja igavaks muutunud. Ainus vaheldus viimase kahe päeva jooksul oli see, et teine kohtuniku ajalootöö ei olnud midagi tema esimese kontrolltöö moodi.

Nii. Bioloogia. Mis mõttes teil ei ole läpakaid kaasas? Ekoolis oli ju kirjas. Ei olnud. Teisel rühmal oli. Aga isegi peale läpaka saamist (jaja, teine rühm on 411. Muidugi. Füüsika vaheruumis. Õnneks jäi Helina hiljaks ja me nägime teda. ) möödus tund ülimalt mõttekalt mingeid närvirakude ja molekulide skeeme vahtides ja vajutades noolekest, et slaidi vahetada. Ja peamine tunni dialoog oli, "Nii, Endorfiin blokeerib dopamiini zzzzzz.....maisuuda."
Saksa keel oli väga vaheldusrikkas, sest valge tahvli vildikad ei töödanud. Oli kohe huvitavam, sest iga sõna välja lugemine nõudis ika korralikult energiat.
Ajaloo töö...jah, alguses oli küll tunne, "Ja mida kuradit pean ma nüüd selle imeväikse teksti ja kolme pikka küsimusega peale hakkama?"
Matemaatikas saime teada, et jah, me ei ole kunagi varem vektoreid korrutanud, neid saab korrutada omavahel, ja meil on juba kolme (ZOMFG, panic, run!) kuu pärast eksam ja me peame iga nädal kaks tundi matemaatikat õppima. Yesh. Ofkoors.
Muusikas...laulsime rahvalaule. Meie klass on väga andekas, ma ütleks. Mitte nii andekas, kui see setu salvestus, mida pidime vahetunnis kuulama.
Eesti keeles lugesime kirjandi näiteid. Noh, 30 punkti on garanteeritud... vist.

Ja tänane päev oli muidugi kõige mõtekam üldse. (Ma olen märganud, et koolis kasutan ma roppuste kõrvalt kõige rohkem sõna "mõtekas/tetu". )
Esimesed kaks tundi vaatasime filmi. Ma arvasin, et Kuulsuse narrid on esti filmi madalpunkt, aga ma eksisin. Peale kahe tunni veetmist pimedas klassis, vaadates musta tahvlit, kus liigub udune hall kogu mingisuguste rõvedate häälitsuste taustal (jaa jaa, ma tean, see tähendab inimese võitlust kurja ja hea halval ja materiaalsuse poole pürgimist jne.) toimusid isegi kaks normaalset tundi, ehk siis ajalugu ja saksa ehk siis mõttetu tahvli pealt maha kirjutamine, ja siis inka töö, ehk siis uuesti kaks tundi mõttetut kirjutamist. Tegelikult ma arvasingi, et ta paneb selle teose töösse. Nojh. Ma usun, et tema hindamises on vähemalt nii +/- 2 punkti täiesti juhuslikud, nii et elame, näeme.

And the good news? Homme lubab olla veel mõttetum päev. Aga jh, nüüd peaks ikkagi matat ja eesti ajalugu õppima, isegi kui ma usun, et see ei toimu homme. (Miks peaks homme olema teistsugune?)

2010-01-08T16:56:00.000+01:00

Vaheaeg on möödunud kuigi palju vaiksemalt kui ootasin. Mitte et ma midagi erilist oodanud oleks, aga enamasti vedelesin teleka ees ja vaatasin laenutatud filme. Ning minu esiaglne plaan käia nii palju kui võimalik trennis, ja lugeda läbi ma ei tea kui palju raamatuid eriti ei õnnestunud.

1) Lund oli nii palju, et jalgsi jõuda trenni oli seotud kas lumme ära uppumisega voi mööda libedat maanteed kõndimisega. Ma eelistaks ikkagi oma eluga mitte riskida trenni pärast, isegi kui see on väga hea. Ning oodata tund aega bussi ei olnud ka just meeldiv.

2) Peale Dakiga kohtumist avastasin õudusega, et ma ei mäleta mis juhtus Harry Potteri 6. ja 7. osas, vaatamata sellele, et 6. on mu lemmik raamat. Nii lugesin kolme...tehniliselt kahe, sest kulus alla 48 tunni, need kaks raamatut ära, ohverdades paar Grey Anatoomia osa, Farmville'i maasikate saagi ja une.

(Ah jaa, Dakiiiiii, ma unustasin sulle selle ajakirja anda...või sa ei tahtnudki seda...)

Tuli meelde, miks Snape sai üheks minu lemmikuks tegelaseks...ja kes seal täpselt ära suri. Kuigi 7nda lugesin nii kiiresti läbi, et ma täpselt ei saanudki aru, millal nad selle mao ära tapsime, (OMG spoiler.)

Aga ikkagi, muusika ristsõna sai edukalt tehtud, ja ma loodan, et vaatamata väga internetist välja trükitud välja nägemisele, ikkagi usutakse, et see on minu tehtud. (Tegemise alla kulus ka halb üllatus, "oota, kas see oli lk....23.. või 27 milleni me lugema pidime...Ah jaa, nevermind, 41.). Okei, ma ei hakka nõuõud jätkama oma vist juba tavalise, "Muusika ja kunst ja vene keel ja riigikaitse ja inimeseõpetus ja ühiskond ja filosoofia ja eesti ajalugu rikuvad minu keskhariduse ära" juttu, sest kõik nagunii teavad seda. Peast vist. Ja Meistri ja Margaritaga sain ma ka hakkama. Mis saab minu käest auhinna Kooliaja halvim raamat, koos Varju ja Faustiga. Kuigi Faust oli natuke rohkem selge kui see kuradi teos. Ja Stepihunt edeneb ka, lahe raamat on, naudin selle lugemist.

Aga vaheaja lugemishighlight on muidugi World According to Clarkson. Ma ütleks, et mees on geenius. :D

Ning kinematograafiast rääkida, siis Avatar oli selle tipphetk, kuigi Sparklife'i kirjeldus sellest kui "seriously cheesy Pocahontas parable with uncomfortable smurfy sex scenes" on ikkagi päris tabav. Ning X-meeste 3. osa...voi oli see neljas? Enivei, see Wolferine'i lugu. Mulle on alati millegipärast meeldinud X-mehed, ja eriti Wolferine. Ning mitte ainult selle pärast, et teda mängib Hugh Jackman :P.

Ning minu laialdase blogspoti kogemusega võin nüüd öelda, et Blogspot laeb ja töötab ja näeb välja paremini kui LJ, aga igatsen LJ sõprade nimekirja. :(

Võib ju alati üritada

2010-01-01T13:03:00.000+01:00

2010. aasta paar esimest tundi. Minu ees on kuhi juhtmeid uuest telefonist, mis on omamoodi kurb tegelikult. Mulle meeldis minu vana telefon, kuigi see ei mänginudki muusikat ega midagi.

Aga tegelikult olen ma päris hüper sellepärast.

Ja alustasingi blogspoti blogi, olen nüüd veel üks livejournali reeturitest. Põhjuseks, või vähemalt Anlassiks ehk ajendiks oli ühe mu sõbra lahkumine livejournalist ja eks ma peamiselt tema pärast kirjutasingi inglise keeles. Nii et ma ei tea. Võib-olla hakkan korraga kahte blogi pidama, võib-olla hakkan siia mõnikord inglise ja mõnikord saksa keeles kirjutama.

Aga üks on kindel. See aasta tuleb huvitav ja uus ja ma hakkan kindlasti seda dokumenteerima. Vähemalt, et hiljem oleks mille üle naerda. :D

Ja nüüd soovin teile veel kord head, huvitavat, lõbusat ja head uut aastat!!!!