Nii, mul ei ole jälle mitte midagi teha, aga täna oli väga põnev päev, nö.

Esiteks sõitsin panka, ja mina kui väga tark inimene, nägin juba pühapäeval ühte kontorit ja sõitsin sinna. Ja siis tuli välja, et see on just see ainuke kontor, mis avaneb pool tundi hiljem. Ehk siis ma läksin teist otsima, ja peale paar korda ringis käimist leidsin ma ka selle üles. (10 minutit kõndimist. See on nii tore, et HD suhteliselt väike linn on). Avasin pangakonto, vaatamata sellele, et päris aadressit mul veel ei ole siin - pangatöötaja oli ka lihtsalt nii sõbralik ja abivalmis, et täiesti lõpp.Nt ma võisin konto avada ilma, et oleksin ülikooli sissekirjutatud, ja sain hiljem tuua tõendi jne. Hiljem veel helistas ja küsis, kas mul on küsimusi. Ja siis ma kohtun reedel mingisuguse kliendi-nõustajaga, et ma ikka "saakstin temaga isiklikult tuttavaks". Sain ka paksu pataka pabereid, mida peaks siis läbi lugema...millalgi...Ah ja, pangakaarti ja netipanka mul nt veel ei ole, kuna nad ei saa seda hostelli saata. Nii et pean kohale sõitma, et raha välja võtta. Aga see on nagu omg 5 minutit bussiga. LOL

Siis ma sõitsingi kohe ülikooli administratsiooni (muideks, kui keegi mäletab seda kirikut, kus me klassiga käisime Heidelbergis, siis see on kohe selle kõrval), kus siis peale mõningast otsimist leidsin ka välismaalaste-büroo üles. Seal täitsin avalduse ära- üllatavalt lühikese ja läksin tuppa "P-Z". Seal naine kontrollis minu tunnistust jne, siis nägi minu haigekassa-tõendit. See on koopia, aiai, ei sobi. Ma pean jooksma AOK-sse (Allgemeine Ortskrankenkasse), mis on 5 minuti jalutuskäigu kauguselt, ja sealt originaali võtma. Nojah, juhtub. Jooksen sisi vihma all sinna, annan oma koopiad.

nemad aga näevad, et ma olen ju juba vabastatud, ja nimelt BKK poolt (Betriebskrankenkasse), ehk siis nad ei saa seda teha. Siis ma juba helistasin DAAD-i. Tere, et mu haigekassa lehega on probleem jne. Mu käest siis küsitakse, et kas ma olen *mu perekonnanimi väga valesti hääldatud*. Aga ma olen juba harjunud, vastan, et jah. Et siis Münchenis? Err, EI! Ma olen Heidelbergis. Aga nad ei ole mu paberit kätte saanud, et mind on sinna vastuvõetud. Aga ma ju saatsin, ja te veel ütlesite, et saite kätte.

Ja siis, "Oodake, kas te olete ikka Kristiina Seleni." Nagu tõsisielt, kui suur on võimalus, et inimene perekonnanimega Seleni on olemas - ja et ta sai samal aastal kui mina sama stipendiumi kui mina? Aga noh, siis sai kõik selgeks, DAAD helistas ülikooli, õiendas natuke, ma jooksin vihma all tagasi, mind viidi eraldi stipendiumi-büroose, kus ma sain ennast siis korralikult sisse kirjutada ja oma õpinguraamatu ja Immatrikulationsbescheingigungi kätte saada. Muideks õpinguraamat on umbes selline, nagu need odavad mappid, mida Hunks meile 9. klassi mata eksami kordamiseks ostis, ainult väiksem ja ikkagi natuke parem, aga mitte eriti. :D

Siis ma sõitsin kohe panka, andsin selle paberi ära, ja sõitsin haiglasse "intervjuule". Ehk siis tulin, andsin oma avalduse ja CV, neile visati pilk peale ja siis öeldi, et neil on viimane koht jäänud - uroloogias. Natuke eww, aga mida teha. Ja ma kuulsin, et see võib ka omamoodi mõnus olla, eriti esimeseks praktikaks, kuna ei ole surmavalt haigeid nt. Siis mulle anti ankeet täita, pidin vaikimisvandele alla kirjutama (laheee!)ning sain siis nimekirja minu tegevustest ja kuidas ma pean riietuma ja millal tulema. Mu tööpäev algab - kell 6 hommikul. Või vähemalt siis, kui mul on varajane vahetus. Täitsa huvitav. Veel pean ma tooma arstitõendi, et ma haige ega nakkav pole - selle ma siis muretsen homme.

Ja siis...ma läksin jalutasin mööda ülikoolilinnakut sööklasse, kus aga tuli välja, et ilma elektroonilise üliõpilaspiletita ei saa ma seal süüa osta. ja mu see asi tuleb 4 nädala pärast. Nii et ma pidin Mcdonaldsilaade toiduga leppima. Ostsin semestrisõidukaardi (mis aga kehtib ainult septembrist) ja läksin hostelli. See meditsiiniline (seal on vist ka füüsika ja bioloogia, aga ma ei ole kindel, aga ka sport nt) linnak on lihtsalt hiiglaslik - umbes 1,5 km laiune ruut.

Ja siis ma...helistasin paar toaomaniku läbi ja õhtul sõitsin juba ühte vaatama. Noh...kui midagi ei ole, käib kah, aga on väike ja kaugel ja mitte eriti odav...Nii ma loodan, et ma saan kolmapäeval normaalse üliõpilaselamu koha. Palun, palun, palun. paluuuuun.

Ja muidu ma siin surfan netis...ja homme mul ei ole midai erilist teha. Ah well.