Olengi oma...kuidagi isegi imelikul moel armsaks saanud ühikatoas tagasi, eile hilja õhtust alates. Kiiresti nuudleid keeta, natuke poole ööni lobisemist, eesti euro, fazeri ja lumepiltidega uhkustamist...mis viisid selleni, et magama eriti ei saanudki ja hommikul oli eriti raske poole kümnesse loengusse minna.

Ning isegi, kui prof sai loenguga valmis veerand tundi varem, jõudis ta selle veerand tunniga veel pool järgmisest loengust kiirtempos mahalugeda, ja siis kõik jäid hiljaks järgmisesse loengusse, mis algab kohe peales eda, aga teises hoones. Oli jälle see ameerika professor, kes räägib täiesti grammatikaliselt õiget saksa keelt, aga väga hullu ameerika aktsendiga. "Cow-muskulatur". (kau).

"Ning osad anatoomia teadlased ütlevad, et kõrvakondid ei kuulu pealuu juurde. Whatever. Te peate teadma, et kuuluvad küll. "

Siis kiire meeldetuletus söökla järjekorras seismisest, kus sai veel viimaseid tuttavaid näha, ning ka kui toitev see toit seal on -_-. Järgmine kord peaks vähem võtma. Kanashnitsel seenekastmes ^^

Siis kuulus aeg, et aru saada oma vaheaja tunniplaanist, kuna on 19 rühma, ja nendel rühmadel on erinevatel päevadel, erinevatel kellaaegadel, erinevates ruumides, ja see on kõik ühes suures tabelis, ja siis ma otsisin oma rühma seal igast päevast. Poes ostsin jälle liiga palju asju...ei tea, kuidas ma neid ära söön. Ja koju sain neid tassitud ainult juhuse läbi, kui kohtasin ühe tüüpi minu korruselt, kes väga härrasmehelikult võttis ühe mu kotti. Muideks, ta on sakslane, ning räägib vabalt hiina ja jaapani keelt. "Sest lihtsalt juhtus nii" tema sõnul.

Siis mind...peaaegu sunniti trenni minema, ehk siis homme on mul lihased nii valusad. Ja peaks keemiat lahendama ja anatoomiat õppima. -_- Sest tegelikult on kolme nädala pärast eksam. Ja siis veel ühe nädala pärast. Ja siis kahe päeva pärast. Ja siis veel ühe nädala pärast, ja siis veel kahe nädala pärast. Yay.

Btw, täna nägin päikeeeeeest. Ja oli nii +5. Imeline ^^