OMG vabadus.

Noh, suvi on ametlikult alanud. Kirjalikud eksamid on üliedukalt tehtud, ei oodanud et kirjand ja saksa nii hästi lähevad. Paaegu hakkasin nutma, kui numbreid nägin. Mata...oli kahtlus, etläheb hästi,aga no ma kardan olla kohe peale eksamit nii enesekindel, et "Pfffft, tuleb 15 ära". Üllatav, et bio oli kõige halvem kirjalik mul. LOL. nii et suulistest on mul suhteliselt ükskõik...nad otsustavad, kas mu keskmine hinne saab olema 1,3 või 1,0, nii et...jah. Aga enne kirjalikke tulemusi, issand jumal kui kuradi närvis ma olin...hüppasin iga smsi peale, mida jürx siis kurjasti ära kasutas.

Õppisin suhteliselt nagu hullumeelne suulisteks...peamiselt saksa omadeks. Siis põles läpakas läbi, nii et neid minu imepärasi konspekte ei jäägi tulevastele põlvedele. Inkaks õppisin aga küll ainult konsultatsioonides (neid oli piisavalt), ja enne eksamit lugesin sparknotesis macbethi ja romeo ja julia ja brave new worldi kohta. Eksamil oli küllaga selline tunne,et pfft, miks ma üldse õppisin.

Saksa...oli kahtlane. Ma saan aru, et hümmrich ütles küll, et faktiküsimused tähendavadhalba hinnet, aga no kui ta küsib mult lemmikepohhi, siis see ei saa ka head tähendada???????? Aga samas, eksam ise ei olnud nii hull...täitsa meeldiv oli rääkida. See ei tähenda, et seemul eriti hästi oleks läinud, aga tunne ei olnud halb. Viisin ka oma 1o kilo õpikuid ära, mõtlesin, et laud neid küll vastu ei pea.

ja nüüd..nii imelik tunne on. Ei olegi õpilane. Kuigi osakond tegi minu meelest kooli nii meeldivaks, kui see ainult võis minna, eesti osakonnas ei oleks ma vist üldse vastu pidanud, võin nüüd küll öelda, et need...14 aastat minu elus (koos lasteaiaga), sakisid. Ikka täiega. Eriti 4 kuni 9 klass. Need olid kõige õudsamad ikka.

Viskasin samal päeval kõik kooliasjad minema...kapid said kohe tyhjemaks. Ema tahtis matat ja füüsikat, nii et...selle kuhja ta siis ka sai. Ja täna viskasin väga palju riideid ära...et tulevikku ikka stiilselt siseneda. Mul oli kapis ikka niii palju mingeid katkiseid kaltse. Kuigi mind ootavad nüüd jalanõud, kampsunid ja joped.

Ja tänase päeva suursündmus, käisin "saatkonna usaldusarsti" juures, kes tegi siis paar ristikest ja kuulas ja kaalus ja mõõtis mind, et mu tervis ikka lubab mul õppida ja ma rase ei ole. 350 krooni, mida iganes. Paari ristikese eest, ja kes nüüd tema käekirja loeb, ei ütle enam kunagi, et ma kirjutan koledalt. Tõsiselt.

Siis sain katarsise kingapoest...ning ostsin samasugused punased kingad uuesti. Hetkel üritan endale soengut lõpetamiseks välja mõelda, kas sirged või lained või ülespandud? Ah ja, ning olen mures presidendi kutse pärast, mida pole veel tulnud, ja stipendiumi info pärast, mida pole veel tulnud, ning mõtlen, et kui ikka 1,0 tuleb, äkki peaks pigem münsterisse minema ja heidelbergi sinnapaika jätma. Valikud, valikud, valikud.